30. juuni on tähtis päev, mil kõik ettevõtted peavad esitama majandusaasta aruande. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse null-aruandluse tiimi juhi Aleksandr Beloussovi sõnul jätab aruande tähtajaks esitamata ligi kolmandik kohuslastest.
Sel aastal on aruandluskohustus veidi alla 300 000 ettevõttel.
Aleksandr Beloussovi sõnul oli hommikuse seisuga esitatud 53% aruannetest. Täna õhtuks oodatakse veel umbes 40 000 aruande esitamist. Beloussov tõdes, et 30% ettevõtetest tõenäoliselt tähtaegselt aruannet ei esita.
Beloussov märkis intervjuus, et pole mõtet loota, et registripidaja võtaks suvekuudel kontrolliga rahulikult. Süsteem teeb ise automaatseid kontrolle ja saadab teavitusi. Esimesed hoiatused võivad Beloussovi sõnul tulla juba paari päeva jooksul.
“Masin ei puhka,” sõnas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kõigepealt saadetakse hoiatus. Kui ettevõtte esindaja sellele ei reageeri, võib registripidaja määrata trahvi või alustada ettevõtte kustutamise menetlust, selgitas Beloussov.
Samas lausus Beloussov, et olukord on varasemaga võrreldes paranenud – viis aastat tagasi laekus tähtajaks vaid umbes pool aruannetest, tänavu võib see suureneda 70 protsendini.
Põhjuseid, miks aruanne jääb esitamata, on Beloussovi sõnul mustmiljon – mõni unustab, mõni viivitab raamatupidamisega, kuid on ka neid, kes ei taha anda konkurentidele infot.
Lisaks rääkis Beloussov, kuidas saab mikroettevõtja uue andmeteenusega muuta majandusaastaaruande esitamist automaatseks.
Küsis Hando Sinisalu.
Majandusaasta aruandega hilinejaid terendab automaatkontrolll. “Masin ei puhka”
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tänahommikuse seisuga oli majandusaasta aruanne esitamata rohkem kui pooltel ettevõtetel ja ühingutel, suurema osa jaoks saabub tähtaeg 30. juunil.
Avalikus sektoris tuleks rakendada rohkem tulemuspõhist juhtimist, mõõta tegelikku mõju, mitte koosolekute arvu või kirjutatud lehekülgi, kirjutab Maaelu Teadmuskeskuse direktor Andre Veskioja.
Euroopa julgeolekukeskkond on muutunud viisil, mida paljud ettevõtted ei ole veel oma riskiplaanidesse kandnud. Sõda ei tähenda enam üksnes Teise maailmasõja-aegseid totaalseid purustusi. Tänapäevased rünnakud on vaiksed, sihitud ja sageli raskesti tuvastatavad ning võivad aset leida juba aastaid enne relvakonflikti. Rünnakud võivad mõjutada nii ettevõtete igapäevast toimimist kui ka kindlustuslahenduste kättesaadavust.