Üle poole neist andmetest, mida ettevõtjad peavad riigile esitama, nõuab tegelikult Euroopa Liit. Kuid osa neist näitajatest tuleks niikuinii koguda, selgitab statistikaamet.

- Paavo Siimann, Kaire Raasik ja Mait Palts.
- Foto: Mai Kroonmäe
Saade "Finantsuudised fookuses" keskendub statistikaameti rollile ning mõjule Eesti majandus- ja ettevõtluskeskkonnas. Arutleme, miks
statistikaameti tegevus ja andmekogumine tekitab kriitikat ning kuidas amet püüab tasakaalustada andmete kogumise vajadust ja ettevõtjate halduskoormust.
Saatekülalised on statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja
Kaire Raasik ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Mait Palts, kes esindab ettevõtjate ootusi ja muresid.
Käsitleme statistikaameti põhiteenuseid, nende kasutajakogemust ja digitaliseerimise arengut, mis aitab vähendada aruandluskoormust. Räägime sellest, kuidas toetavad andmed nii riigi majanduspoliitika kujundamist kui ka ettevõtjate otsuseid ning milliseid uusi digilahendusi ja koostöövorme on plaanis kasutusele võtta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisaks uurime, millised on järgmised sammud, et teha statistika kogumine ja kasutamine lihtsamaks, operatiivsemaks ning ettevõtetele kasulikumaks.
Saadet juhib
Paavo Siimann.
Statistikaamet paljastab, et üle poole halduskoormust tekitavatest nõudmistest tuleb euroliidust
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuigi reaalajamajandusest, mil info liigub süsteemide vahel automaatselt, hakati rääkima juba aastal 2013, ei ole seis sellega Eestis praegu kiita, leiab ettevõtja Taavi Kotka.
Peaministri Kristen Michali kokku kutsutud survegruppide nõukoda tegi valitsusele ettepaneku minna kiiremas korras üle automatiseeritud andmevahetusele, mis aitab kokku hoida nii ettevõtjate kui ametnike aega.
Eestisse tarnitakse alates aasta algusest rekordiliselt palju butaani. Osa asjatundjaid on veendunud, et sisse tuuakse sanktsioneeritud Vene gaasi, sest sellises koguses Eestisse vooriva butaaniga pole siin midagi peale hakata.
Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja nendib, et ehkki Eestis on toidukaupade hinnatõus Euroopa keskmisest kiirem, pole see ometi nii suur, kui statistikast paistab.
Käesoleval aastal on võlakirjad jõudnud rohkem Eesti investorite vaatevälja. Hoiuseintresside langemise tõttu otsitakse alternatiive ning seda teevad eelkõige need investorid, kes soovivad oma portfellis riske hajutada või vältida aktsiaturgude riski.