Taavi Kotka: halduskoormusest vabastav reaalajamajandus venib, 10 aastat on kõhtu sügatud
Kuigi reaalajamajandusest, mil info liigub süsteemide vahel automaatselt, hakati rääkima juba aastal 2013, ei ole seis sellega Eestis praegu kiita, leiab ettevõtja Taavi Kotka.
Toomas Truuverk, Paavo Siimann, Sirli Heinsoo ja Taavi Kotka.
Foto: Andres Laanem
Saates "Finantsuudised fookuses" võtsime sel korral kriitiliselt luubi alla reaalajamajanduse olemuse, vajalikkuse ja mõju ettevõtjatele, riigile ning ühiskonnale laiemalt. Räägime, millist kasu toob automaatne andmevahetus ettevõtjale, millised on suurimad riskid ja pidurid selle visiooni elluviimisel ning kas Eesti suudab olla taas maailmas eesrindlik e‑riik.
Räägime, kuidas viia majandus käima nii, et ettevõtja ei peaks enam andmeid esitama ega aruandlusega vaeva nägema ja kas reaalajamajandus on lahendus bürokraatia vähendamiseks või hoopis ohtlik tee ületehnologiseerimise ja kontrollühiskonna suunas.
Tänapäeva finantsjuhi roll muutub kiiresti – lisaks numbritele ja aruandlusele eeldatakse strateegilist mõtlemist, tehnoloogilise innovatsiooni mõistmist ning oskust juhtida meeskondi ja organisatsiooni finantsilist tervist.
Maksu- ja tolliameti jaoks tähendab 2025. aasta aga enamat kui muudatuste jõustamist – fookuses on usalduspõhise maksukeskkonna arendamine, riskipõhine järelevalve ja digilahenduste senisest tõhusam kasutamine.
Hariduse ja majanduse reformimisega saab suurendada üksikisiku panust ühiskonda ning seeläbi edendada riigi majandust, kirjutab rakendusliku majandusmudeli kvalitism looja Anne Keldremaa.
Teedeehitusfirma Verston on tehisarust endale teinud abimehe, kes teab kogu ettevõtte tausta. Kui näiteks valideerida strateegilisi tegevusi, on treenitud AIga tunduvalt lihtsam – ei pea hakkama otsast peale infot sisse söötma, selgitab ettevõtte finantsjuht Jarmo Liiver.
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.