Kuigi reaalajamajandusest, mil info liigub süsteemide vahel automaatselt, hakati rääkima juba aastal 2013, ei ole seis sellega Eestis praegu kiita, leiab ettevõtja Taavi Kotka.

- Toomas Truuverk, Paavo Siimann, Sirli Heinsoo ja Taavi Kotka.
- Foto: Andres Laanem
Saates "Finantsuudised fookuses" võtsime sel korral kriitiliselt luubi alla reaalajamajanduse olemuse, vajalikkuse ja mõju ettevõtjatele, riigile ning ühiskonnale laiemalt. Räägime, millist kasu toob automaatne andmevahetus ettevõtjale, millised on suurimad riskid ja pidurid selle visiooni elluviimisel ning kas Eesti suudab olla taas maailmas eesrindlik e‑riik.
Räägime, kuidas viia majandus käima nii, et ettevõtja ei peaks enam andmeid esitama ega aruandlusega vaeva nägema ja kas reaalajamajandus on lahendus bürokraatia vähendamiseks või hoopis ohtlik tee ületehnologiseerimise ja kontrollühiskonna suunas.
Stuudios on
majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi reaalajamajanduse valdkonna juht
Sirli Heinsoo, ettevõtja ja digitaalriigi arendamise eestkõneleja
Taavi Kotka ning
Äripäeva peadirektori asetäitja
Toomas Truuverk.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saadet juhib
Paavo Siimann.
Taavi Kotka: halduskoormusest vabastav reaalajamajandus venib, 10 aastat on kõhtu sügatud
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tänapäeva finantsjuhi roll muutub kiiresti – lisaks numbritele ja aruandlusele eeldatakse strateegilist mõtlemist, tehnoloogilise innovatsiooni mõistmist ning oskust juhtida meeskondi ja organisatsiooni finantsilist tervist.
Maksu- ja tolliameti jaoks tähendab 2025. aasta aga enamat kui muudatuste jõustamist – fookuses on usalduspõhise maksukeskkonna arendamine, riskipõhine järelevalve ja digilahenduste senisest tõhusam kasutamine.
Hariduse ja majanduse reformimisega saab suurendada üksikisiku panust ühiskonda ning seeläbi edendada riigi majandust, kirjutab rakendusliku majandusmudeli kvalitism looja Anne Keldremaa.
Teedeehitusfirma Verston on tehisarust endale teinud abimehe, kes teab kogu ettevõtte tausta. Kui näiteks valideerida strateegilisi tegevusi, on treenitud AIga tunduvalt lihtsam – ei pea hakkama otsast peale infot sisse söötma, selgitab ettevõtte finantsjuht Jarmo Liiver.
Käesoleval aastal on võlakirjad jõudnud rohkem Eesti investorite vaatevälja. Hoiuseintresside langemise tõttu otsitakse alternatiive ning seda teevad eelkõige need investorid, kes soovivad oma portfellis riske hajutada või vältida aktsiaturgude riski.