Droone ja nendega seotud süsteeme arendav Threod Systems kasvatas käibe mõne aastaga kümnetesse miljonitesse. Ettevõtte tegevjuht Arno Vaik tõdes, et meeskond polnud veel hiljuti kindelgi, kas nende toodet on ikka vaja.

- Threod Systemsi tegevjuht Arno Vaik ettevõtte arendatud luuredrooniga, mis on end Ukrainas juba tõestanud.
- Foto: Madis Veltman/Postimees/Scanpix
“See oli asjaolude kokkulangemine. Aasta või pool enne Ukraina täiemahulist sõda saaavutasid meie kolm põhitoodet küpsusstaadiumi. Kui me saime omadega valmis, suurens ootamatult ka nõudlus,” kirjeldas Vaik Äripäeva raadio hommikuprogrammis Threodi kasvuhüppe põhjuseid.
Ta lisas, et oleks võinud järgneda veelgi suurem kasv, kuid tootmine seadis piirangud.
Vaik kirjeldas täpsemalt, kuidas Threod Systemsi droone ja teisi tooteid lahinguväljal kasutatakse ning kuhu ettevõte lisaks Ukrainale veel ekspordib. Samuti rääkis ta hea meeskonna loomisest, ettevõtte arengust ja ambitsioonidest ning laiemalt Eesti kaitsetööstuse potentsiaalist ja panusest julgeolekusse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Küsis Igor Rõtov.
Eesti idufirmast sai ootamatult globaalse haardega kaitsehiiglane
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kaitseministeeriumi endine kantsler ja praegu kohaliku kaitsetööstuse ühe kuumema nime Frankenburg Technologiesi juht Kusti Salm ütles neljapäeval start-up-konverentsil Latitude59, et ettevõte seilab tundmatutes vetes, ent Euroopa tervikuna liigub kaitsetööstusega õiges suunas.
Euroopa Kaitsefondist sai rahasüsti teiste seas Eesti ettevõte Cybexer Technologies, juhatuse liikme Aare Reintami sõnul oli toetusotsus üllatav.
Eesti kulutab peagi 2 miljardit eurot aastas kaitsevõime parandamiseks. Kuid sõdima ei hakka mitte eurod, vaid relvad. Nende kättesaamine ei pruugi aga olla lihtne isegi siis, kui raha on olemas.
Kaitseidu Milremi asutaja Kuldar Väärsi karjääri esimene ots möödus hoopis kommunikatsiooninõunikuna. Tööd laigulistega ja kaitsetööstuses polnud toona Väärsi lennukaimateski kujutlustes.
Käesoleval aastal on võlakirjad jõudnud rohkem Eesti investorite vaatevälja. Hoiuseintresside langemise tõttu otsitakse alternatiive ning seda teevad eelkõige need investorid, kes soovivad oma portfellis riske hajutada või vältida aktsiaturgude riski.