Eesti tööstuse kevadesse lisab elulootust mullusest 17 protsenti parem ekspordinäitaja ja kiidusõnad, mida majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo Hannoveri messil eestlaste kohta kuulis.

- Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo vahendas Äripäeva raadios muljeid Hannoveri messilt, kus eestlaste maine on nii hea, et uuritakse suisa, kuidas Saksa tööstuses võiks meist abi olla.
- Foto: Liis Treimann
„Meie eksport on taastumas. Märtsis olid väga head numbrid ja eelmise aasta märtsiga võrreldes oli kasv 17%,“ märkis Keldo. Minister tutvustas saates ”Tööstusuudised eetris“ värsket ekspordistrateegiat, mis parasjagu kooskõlastusringil ettepanekuid kogub. Uues strateegias on sõnastatud neli selget fookussuunda, kuna Eesti majanduse kasvule pööramises mängib eksport ülisuurt rolli.
„Olin hiljuti Hannoveri messil, kus eestlaste maine on väga hea. Nähakse võimalusi, et eestlased võiksid olla abiks Saksa tööstuse digitaliseerimisel ja automatiseerimisel, aga selleks on vaja, et avalik sektor teeks oma tööd ja aitaks uksi avada, aga ka ettevõtjad peavad olema kohapeal,“ rääkis ta.
Saates tuli juttu veel bürokraatia vähendamisest, konkurentsivõimest ja kaitsetööstusest. Keldo rääkis ka kuu keskel toimunud Euroopa Liidu väliskaubandusministrite kohtumisest. „Kolleegide meeleolu väga must ei olnud, aga samas pole keegi ka õnnelik sellise potentsiaalse kaubanduspinge või ‑sõja üle,“ kirjeldas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Et tööstusinvesteeringute realiseerumine oleks kiirem, tutvustati mõni nädal tagasi valitsuses erinevaid planeeringute tõhustamise valikuid, et kiiremini vajalikke lube menetleda. „MKM sai sealt ülesande luua keskne kontaktpunkt ehk n‑ö kliendihaldur, et strateegiliselt olulised investeringud liiguks kiiremini,“ rääkis ta.
Saadet juhib Harro Puusild.
Erkki Keldo: eestlastel võib olla oluline roll Saksa tööstuses
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tööstusettevõtted prognoosivad tänavu eelmise aastaga võrreldes julgemalt müügitulu kasvu ja näevad nõudluse taastumist, plaanis on ka suurendada investeeringuid ja otsida uusi eksporditurgusid, tutvustas värsket uuringut Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe.
„Ettevõtte juht soovis, et majasiseste protsesside teemal keegi enam ühtegi e‑kirja ei saadaks, sest kirjade hulk, mis läbi käis, oli liiga suur,“ kirjeldas Marko Mets masinaehitusfirmast Tech Group ühte põhjust, miks otsustati ettevõttes infovahetus digitaliseerida.
„Lubasime, et uue allüksuse avamisega tuleb meil vähemalt 50 uut töökohta, ja me täidame selle lubaduse. Võimalik, et loome isegi rohkem töökohti,“ ütles metallitööstuse Fortaco Estonia direktor Larissa Šabunova.
Eesti on astunud suuri samme majanduse ja teadusökosüsteemi arendamisel, kuid veelgi enam võiks riik suunata ressursse ja toetusprogramme väikese ja keskmise suurusega ettevõtete digitaliseerimiseks, teadus- ja arendustegevuseks ning kapitaliturgude tugevdamiseks, kirjutab Aivar Reinmets arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Euroopa julgeolekukeskkond on muutunud viisil, mida paljud ettevõtted ei ole veel oma riskiplaanidesse kandnud. Sõda ei tähenda enam üksnes Teise maailmasõja-aegseid totaalseid purustusi. Tänapäevased rünnakud on vaiksed, sihitud ja sageli raskesti tuvastatavad ning võivad aset leida juba aastaid enne relvakonflikti. Rünnakud võivad mõjutada nii ettevõtete igapäevast toimimist kui ka kindlustuslahenduste kättesaadavust.