Erinevalt ettevõtjatest ei paista riigi tasandil ambitsiooni majandust kasvatada, passiivsed on ka kodanikud, kes võiks jamade ilmnemisel rohkem tagajalgadele tõusta, rääkis kasvustrateeg ja konsultant Indrek Saul.

- Indrek Saul leiab, et kodanikud peaksid olema aktsiivsed ja puudujääkide korral meelsust üles näitama, siis kasvaks ka majandus suurema tõenäosusega.
- Foto: Raul Mee
Eesti tarbija kindlustunne on arusaamatult nõrk, mille taga on ühest küljest palju negatiivseid uudiseid, aga teisalt ka kodanike vähene aktiivsus, rääkis Saul Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis.
Ta tõi näite automaksust, mis toob oodatust vähem raha sisse, aga midagi ei juhtu.
“Keegi pani 100 miljoniga mööda ja me ei küsi, kes tegi, miks tegi, kuidas nii juhtus, kas saaksime teha paremini, kas see oli kellegi oskamatus, vastutustundetus või bluff,” lausus Saul.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ta tõi paralleeli ka pensionireformiga, mida müüdi ideega, et teisest sambast lahkujad investeerivad väljavõetud raha pensionifondide halduritest paremini, kuid reaalsuses oli selliseid inimesi vähe.
Kui Eesti uudisvoos saaks kaotada negatiivsed uudised ning keskenduda vaid positiivsele, tekiks psühholoogilise efekti tulemusena tema hinnangul oluliselt suurem majanduskasv.
Indrek Sauli mõtteid majanduskasvu saavutamisest saab pikemalt kuulata intervjuust, temaga vestles Siim Sultson.
"Keegi pani 100 miljoniga mööda ja me ei küsi, miks"
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tarbijahinnaindeks tõusis aprillis võrreldes märtsiga 1% ning 2024. aasta aprilliga võrreldes 4,5%, teatas statistikaamet. Eelmise aasta aprilliga võrreldes olid kaubad 2% ja teenused 8,6% kallimad.
Riik kogus esimeses kvartalis uute autode müügilt 5 miljonit eurot registreerimismaksu, kuid see ei ületa ilmselt kaotatud käibemaksutulu, mis jääb autode müügi vähenemise tõttu riigieelarvesse laekumata, rääkis ettevõtja Viktor Siilats.
Eesti majandus taastub aegamisi, kuid kasvust ähvardab tüki hammustada tollisõda ja kõrgemad kaitsekulud suurendavad kiiresti võlakoormust, prognoosib rahandusministeerium.
Euroopa julgeolekukeskkond on muutunud viisil, mida paljud ettevõtted ei ole veel oma riskiplaanidesse kandnud. Sõda ei tähenda enam üksnes Teise maailmasõja-aegseid totaalseid purustusi. Tänapäevased rünnakud on vaiksed, sihitud ja sageli raskesti tuvastatavad ning võivad aset leida juba aastaid enne relvakonflikti. Rünnakud võivad mõjutada nii ettevõtete igapäevast toimimist kui ka kindlustuslahenduste kättesaadavust.