Eesti koolitusfirma SpeakSmart hakkab kasutama tehisintellekti loodud avatar-koolitajaid. Firma esindaja sõnul asenduvadki tulevikus standardsed koolitused tehisaruga.

- Juta Palmeri, Paap Peterson, Maria Tammesalu ja Kati Lõbu.
- Foto: Andres Laanem
“Ma pakun, et osa koolitusi võtab tehisintellekt üle. Ma ei ütle, et inimkomponent läheb täiesti välja – keegi ei tea, mis tulevikus juhtub. Aga praegu liigub suund sinna, et juba saab õpetada teatavaid asju nii, et inimest kui koolitajat pole enam ruumis pole,” rääkis
SpeakSmarti müügi- ja äriarendusjuht
Paap Peterson.
Millist innovatsiooni tehakse koolitusäris ja kuidas aru saada, kas ja millist koolitust klient vajab – need olid hiljutise koolitajate mittekonverentsi kõnekamad teemad, millele keskendume ka Äripäeva raadio saates “Õppetund”.
Saate esimeses pooles räägime innovatsioonist Fontese juhtivkonsultandi
Juta Palmeri ning SpeakSmarti müügi- ja äriarendusjuhi Paap Petersoniga, kes osalesid tuntud innovatsioonistrateegi Patrick van der Pijli juhitud töötoas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saate teises pooles jagavad oma kogemusi ja mõtteid superviisorid ja
coach’id
Maria Tammesalu ja
Kati Lõbu, kes viisid läbi töötoa “Kuidas koolitada koolitamata”.
Saadet juhib Katre Savi.
Nippe koolitajate mittekonverentsilt: peagi võtavad avatarid osa turust üle
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Saates "Õppetund" uurime, kuidas organisatsioonid arendavad oma inimesi läbi sisemiste teadmiste, kogemuste ja toetavate õppimisviiside.
Kas koolitusmaailm on uue pöörde lävel? Kuidas sünnib innovatsioon koolitajate kogukonnas? Saade „Õppetund“ uurib, mida toob aprilli alguses toimuv 10. koolitajate mittekonverents, kus kohtuvad täiskasvanuõppe praktikud ning innovatsiooni ja digitaliseerimise eksperdid.
Eesti laste teadmised on PISA uuringute põhjal maailma tipus, mistõttu tekib ootus, et need väljenduksid ka hilisemas tööelus. Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu tulemused näitavad tegelikku seisu.
Tehnilised lahendused aitavad korduvaid ülesandeid lihtsa vaevaga ära hoida, toota uut sisu kulusäästlikult, aga ka jälgida õppijate edusamme – näiteks kogub AI infot, millal on õppijatel olnud raske, nad on video kinni pannud, pausi pidanud või hoopiski tagasi kerinud. Koolitajale on see oluline info, mis aitab õppimist paremaks teha, selgub saatest “Õppetund”.
Käesoleval aastal on võlakirjad jõudnud rohkem Eesti investorite vaatevälja. Hoiuseintresside langemise tõttu otsitakse alternatiive ning seda teevad eelkõige need investorid, kes soovivad oma portfellis riske hajutada või vältida aktsiaturgude riski.