Sisekoolituses võib varjutada kolleege ja luua võrgustikke

Eesti laste teadmised on PISA uuringute põhjal maailma tipus, mistõttu tekib ootus, et need väljenduksid ka hilisemas tööelus. Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu tulemused näitavad tegelikku seisu.

Üks peamisi erinevusi 20. sajandi juhtimise ja 21. sajandi eestvedamise vahel on see, et me ei juhi enam meeskondi, vaid indiviide.

Eluks vajaliku oskusena peab palgateadlikkus jõudma gümnaasiumidesse, kutse- ja ülikoolidesse, kirjutab ettevõtja, koolitaja ja palgateadlikkuse eestkõneleja Irene Annus arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Kujutagem ette ühe ettevõtte keskastmejuhti, kes peab nädala lõpus kaitsma oma aasta plaane. See vajab paaritunnist keskendumist ja asi saaks tehtud. Pärast hommikukohvi otsustab ta enne veel „kiirelt“ uudiseid sirvida ja meilid üle vaadata.

Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.