Viis värsket põhimõtet: pead juhtima inimest, mitte meeskonda

Täna on ilmselt enamus eestvedajaid avastanud juba 1:1 võlu (ja vahel ka valu). Olulisem sellest, et see oleks perfektselt ette valmistatud ja läbi viidud, on selle järjepidevus. Igal inimesel peab olema „kaitstud aeg“ oma juhiga vestelda. Pigem tasub üks ühele vestluseid hoida lühikestena (ca 10-30 minutit) ja teha neid minimaalselt iga nädal kindlal ajal. Klassikaline struktuur põhineb kolmel küsimusel: 1) Mida sa oled eelneval perioodil teinud? (retrospektiiv); 2) Mille kallal töötad uuel perioodil?; 3) Kas ja kuidas saab toetada/aidata?

Vahel levib arvamus, et koosolekute ajajärk on läbi. Seda just põhjusel, et kuna koosolekuid tehakse harva ja paljude inimestega, mis omakorda tähendab, et info üldistuse tase on nii suur, et selle kasutegur igale ühele on väike. Kindlasti ei ole see nii must-valge, pigem on oluline teadvustada, et koosolek on meetod, mitte eesmärk omaette. Seega peaks aru saama, mis on koosoleku eesmärk ning kas äkki on efektiivsemaid töömeetodeid.

Tagasiside on alati retrospektiivne. Kaasaegse maailma üks juhtivaid mõtteviise on tagajärgede asemel olla paljudes olukordades proaktiivne ehk ennetada. Seega, kui oleme oma meeskonnaliikmetega kontaktis, märkame neid, saame ennetada tagasisidestamist vajavat.

Z-generatsiooni ehk hetkel tööjõuturul oleva noorima põlvkonna kaks põhiväärtust on keskkond (ECO) ning tähenduslikkus (IKIGAI) ehk nad tahavad igapäevaselt näha, millist tähendust nende tegevus loob suures pildis ning kuidas nad aitavad maailma paremaks paigaks teha. Just neid kahte väärtust silmas pidades peame liidritena oma igapäevases tegutsemises silmas pidama ESG (Environmental, Social, and Governance) tegureid. Need tegurid on muutunud oluliseks, kuna üha rohkem vaatab lisaks investoritele ka tööjõud motiveeriva organisatsioonina neid, mis on säästlikumad ja vastutustundlikumad, aidates seeläbi kaasa positiivsetele muutustele nii ettevõtluses kui ka ühiskonnas tervikuna.