Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras (Eesti 200) ütles saates "Kasvupinnas", et ühes Baltikumi põllumajandusministritega hakatakse Euroopas seisma selle eest, et ühtlustada põllumajanduse otsetoetusi.

- Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras hakkab Euroopa Liidus Eesti põllumeestele suuremaid otsetoetusi küsima.
- Foto: Äripäev
„Balti riikide põllumajandusministrite ühine ülesanne on see Euroopas ära kaitsta,“ lausus Terras.
Kantsler Marko Gorban selgitas, et selle ÜPP perioodi lõpuks (ÜPP ehk ühine põllumajanduspoliitika 2023-2027) jõutakse otsetoetustes 80 protsendini Euroopa Liidu keskmisest.
„Võib tunduda, et oleme oma eesmärgist üsna kaugel, aga praeguses eelarveperioodis saime eelarvest juurde suurusjärgus 300-400 miljonit eurot, viitab Gorban.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Gorban ütleb, et see on hea tulemus, eriti arvestades survet eelarve kuludele ja ka seetõttu, et põllumajanduse osa on Euroopa Liidu eelarve siseselt stabiilselt vähenenud.
Minister Terrase ja kantsler Gorbaniga rääkisime saates veel põllumajandussektori paremast toimimisest. Ühtlasti selgub, millistele sektori probleemkohtadele osutasid ministri vastloodud põllumajanduse nõukoja liikmed Airi Külvet, Margus Muld ja Veiko Pak.
Minister Terras lubab tõsta põllumeestele otsetoetusi
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ukraina põllumajandusminister Vitali Koval väisas Eestit. Mida ta meie põllumajandusest arvas ja millisena näeb koostöövõimalusi siinsete ettevõtjatega, see selgub raadiosaatest “Kasvupinnas”.
5 eurot kümne munaga karbi eest ei ole liiga palju, leiab Lääne-Virumaal mahemune tootva Äntu Mõisa omanik Lauri Bobrovski.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.