Balti riikide desünkroniseerimine pidi algse hinnangu järgi tekitama 2025. aastal reservvõimsuste hoidmisel 200 miljoni eurose kulu, millest Eesti osa oleks umbes 60 miljonit. Tegelikult on reservvõimsuste turg tekitanud kahe kuu jooksul 110 miljoni eurose väljamineku, ütles energiakauplemisfirma Baltic Energy Partner juhatuse liige Marko Allikson.

- Baltic Energy Partneri juhatuse liige Marko Allikson.
- Foto: Raul Mee
Allikson rääkis Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis, et reservvõimsuste hoidmine on olnud väga suur väljaminek. "Nende kulude vähenemiseks on vaja, et piirkonda tuleks väga kiiret reageerivat elektrivõimsust, eelkõige salvestusvõimsusi," märkis Allikson. Abi oleks ka gaasijaamadest, aga nende võimsuste tekitamine oleks pikaajalisem variant, lisas ta.
Lisaks tuli Alliksoniga juttu sellest, mis asjaolud kaablrikete kõrval meie elektri börsihinda mõjutavad ning miks peaks Euroopa Komisjon loobuma energiakriisis seatud eesmärgist täita gaasihoidlad 90 protsendini.
Marko Alliksoni intervjueeris Janno Riispapp.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Energiakaupleja: desünkroniseerimine läks Eestile oodatust oluliselt kallimaks
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Mandri-Euroopaga ühendus püsib vaid ühel õhuliinil
Pärast Vene võrgust lahkumist hoiab Leedu oma tootjaid ja osaliselt ka tarbijaid rohkem kui Eesti, ütleb Baltic Energy Partnersi juhatuse liige Marko Allikson. Kogu Baltikumi jaoks saab sageduse hoidmise nabanööriks Euroopaga olema vaid üks õhuliin.
Venemaa gaasitarned Euroopasse Ukraina gaasileppe lõppemisega ei tähenda Vene gaasi lõppu, muutub lihtsalt transiidiriik, rääkis Baltic Energy Partnersi juhatuse liige Marko Allikson. "Seega on veel kaks aastat lõbusat Vene LNG aega," ütles Allikson.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.