Pangaga tasub kodulaenu marginaali üle alati läbi rääkida, kuid kuna euribor on pärast märgatavat langust stabiliseerunud, siis tasub praegu mõelda ka teistele argumentidele, viitas Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.

- Pangad on tänavu eelmisest aastast rohkem kodulaene andnud.
- Foto: Andras Kralla
“Euribor ei ole kindlasti üks suur argument täna, vaid pigem on ikkagi see, et kas mul sisemiselt on õiglustunne, et minu intressimarginaal on täna õiges kohas või mitte,” rääkis Ulla Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Intervjuus avaldas ta, mis vahemikus pangad praegu marginaale pakuvad ja kui terav on konkurents kodulaenude turul. Samuti tõi Ulla välja, mille toel on kodulaenude mahud tänavu kasvanud ja milliseid kortereid praegu eelistatakse. Samuti peegeldas ta arendajate meeleolusid ja arutles Eesti Panga presidendi Madis Mülleri idee üle muuta kodulaenu teise panka viimine lihtsamaks.
Küsis Martin Teder.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Panga ekspert: ainult euribori argumendiga enam marginaali alla ei saa
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Pärast eelmise aasta madalperioodi on uute kodulaenude võtmine kiirenenud, ka intressid on veerandi võrra kukkunud.
Mullu tõusid eluasemete hinnad 6,1% võrreldes eelneva aastaga, mis tähendab, et eluasemete hinnatõus on kahel viimasel aastal püsinud üsna keskmisel tasemel.
Kui tavaliselt on jaanuar kinnisvaraturul rahulik, siis sel aastal üllatas see 20% tõusuga ning korteriruutmeetri keskmine hind on kerkinud. "Ootame veebruari ja märtsi ka ära, aga hetkel tundub, et turul on hakanud midagi toimuma," rääkis maa- ja ruumiameti peadirektor Kati Tamtik.
Viimased kaks aastat miinusega maadleva Laam Kinnisvara omanike teed läksid järsku lahku. Kui üks meestest ütleb, et tema õlul lasus liiga palju, siis teine leiab, et saatuslikuks sai erimeelsus, kas ettevõttesse lisaraha süstida.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.