"AI faktori" saates tuleb juttu personalitööst, värbamisest ja sellest, kuidas tehisaru kogu sellesse maailma ära mahub ning mis on juba praeguseks suurematel ettevõtetel automatiseeritud.

- MindTitani tegevjuht Kristjan Jansons ja Manpoweri äriarenduse juht Kirke Altrov.
- Foto: Andres Laanem
Millised on tulevikusuunad, ohud, võimalused ja kas AI koostab teisele tehisarule motivatsioonikirju, arutavad saates
MindTitani tegevjuht
Kristjan Jansons ja
Manpoweri äriarenduse juht Kirke Altrov. Saadet juhib Mart Valner.
Kirke Altrov leiab, et kõige suurem eesmärk personalipoliitikas on leida võimalused personaliseerituse ja paindlikkuse suurendamiseks. "Me oleme viimased kaks aastat üritanud leida lahendust sellele, kuidas ära kaardistada personaalseid vajadusi ja võimekusi ning selle jaoks tuleb arvatavasti AI-põhine keskkond luua, aga see ei tasu ennast Eestis ära, sest mahud on väikesed," leiab Altrov.
Lisaks on saates juttu ka sellest, kas on vaja hoida ära tehisaru kasutamist inimeste tööle kandideerimisel, et keelemudelid ei kirjutaks inimeste motivatsioonikirju ja ei teeks ära praktilisi ülesandeid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kristjan Jansons leiab, et tehisintellekti saab töökohal kasutada töötaja abilisena ning kui see saab ära teha kogu töö, peab mõtlema, kas seda töökohta on vaja. "Üldjuhul tuleb lihtsalt mõelda, milliseid praktilisi proovitöid inimestele anda. AI enamasti kipub siiski automatiseerima ülesandeid, harva mingeid töökohti. Samas võib see muuta täiesti ettevõtte tööprotsesse," ütles Jansons.
Täpsemalt personalipoliitika, värbamise ja AI kohta saab kuulda juba saatest.
AI automatiseerib töölõike, mitte töökohti
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tehisaru ei ole lahendus, kui sa ei tea, mis on probleem
Saates “AI faktor” räägime tehisaru kasutamisest klienditeekonna lihtsustamise juures ning uurime, millal peaksid ettevõtted tehisaru lahendusi kaaluma.
Tehisintellekti õpirakendused koolidesse toov haridusprogramm TI-Hüpe muudab seda, kuidas Eestis teadmisi omandatakse ning õppimist ja õpetamist toetatakse, kirjutab programmi üks algatajaid Linnar Viik.
Aastal 2024 võisime nentida, et aina kesksema koha meie igapäevaelus ja ‑töös hõivab digitehnoloogia ja AI areng. Kas aga kõik sellega kaasnev saab olema meile puhas rõõm või peidab säärane areng endas ka teatud ohte?
"Investor Toomase tunni" külaliseks on ettevõtja ja investor Priit Kallas, kelle töövoos on oluline koht tehisintellekti tööriistade kasutamisel. Samuti on ta aktsionär USA suurtes tehnoloogiahiidudes, kes teevad massiivseid investeeringuid tehisintellekti arendusse.
Citadele panga värske uuring näitab, et Eesti ettevõtjate majandusootused 2026. aastaks jagunevad küll eri suundades, kuid investeerimisplaane pole päris maha maetud. Ettevaatlikkus ja kasvulootus käivad käsikäes, kuid samas toob Balti riikide võrdlus välja ka erinevusi: Leedu optimism sillutab teed majanduskasvule.