Saates “AI faktor” räägime tehisaru kasutamisest klienditeekonna lihtsustamise juures ning uurime, millal peaksid ettevõtted tehisaru lahendusi kaaluma.

- Kristo Peterson, Mart Valner ja Mailiis Ploomann.
- Foto: Andres Laanem
Saates ütles
Elisa Eesti erakliendi üksuse juht
Mailiis Ploomann, et Elisa on juba kaheksa aastat arendanud enda tehisaru kompetentsi. Eeldus oli enda jaoks väga selgelt läbi mõtestada, mis probleeme selle abil lahendada.
Elisa on rakendanud tehisaru näiteks selleks, et klientidele kiiremini vastata. "Tööturul ei olnud ühel hetkel piisavalt inimesi värvata. Me oleme nüüdseks jõudnud sinnamaani, et kõikidest sissetulevatest kontaktidest liigub kolmandik AI koondnime Annika käest läbi." sõnas Ploomann.
AI-koolitaja
Kristo Peterson lisas, et AI efektiivseks kasutamiseks on väga oluline see oma vajadustele vastavalt välja koolitada. "Ta aitab sul aru saada, kus sa oma ettevõttega oled, kuhu suunda võiks minna ja millega suurimat uut arengut luua," sõnas Peterson.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saates räägime, mis on suurimad väljakutsed tehisaru väljaõpetamisel telefonikõnedest arusaamiseks ning kellele ikkagi oma andmeid usaldada. Saadet juhib
Mart Valner.
Tehisaru ei ole lahendus kui sa ei tea, mis on probleem
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Uue saatesarja avalöök!
Kui me rahastame innovatsiooni ega lase andmete liiga tugeva kaitsmisega Euroopas endale jalga, püsime tehisintellekti võidujooksus, selgub uuest Äripäeva raadio tehisarule pühendatud saatesarjast “AI faktor”.
Kool peab ka tehisaru ajastul õpetama inimesi mõtlema, mitte mõtlemist vältima, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Pauku luuavarrest seekordsed Nvidia kvartalitulemused ei toonud. Nüüd seisan silmitsi enda Nvidia investeerimisteesiga, mis tagantjärele paistab liialt üldine.
Kuidas töötab Tehnopoli tehisarukiirendi, millist tuge idufirmad sealt saavad ja millised ettevõtted on oodatud osalema, sellest räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.
Käesoleval aastal on võlakirjad jõudnud rohkem Eesti investorite vaatevälja. Hoiuseintresside langemise tõttu otsitakse alternatiive ning seda teevad eelkõige need investorid, kes soovivad oma portfellis riske hajutada või vältida aktsiaturgude riski.