Selle aasta algusest on Eestis kohustus koguda liigiti tekstiilijäätmeid, aga kohta, kuhu oma räbaldunud rõivaid saata, pole. Sillamäele küll plaanitakse tekstiilijäätmete keskust, kuid seegi valmib kõige varem pooleteise aasta pärast.

- Kliimaministeeriumi elurikkuse ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo ja Eesti Keskkonnateenuste arendusjuht Kalle Grents.
- Foto: Karmen Laur
“Vahepeal on Eestis kaaluta olek poolteist aastat, kui tuleb välja mõelda, kuidas liigiti kogutud koguseid hoida ja mida nendega teha,” märkis saates "Rohepöörde praktikud" Eesti Keskkonnateenuste arendusjuht
Kalle Grents, kes tegutseb ka Sillamäe keskuses.
Kliimaministeeriumi elurikkuse ja ringmajanduse asekantsler
Ivo Jaanisoo tõdes, et oodati kiiremat valmisolekut, nüüd on aga kolm probleemi korraga: tekstiili kogumine, kulude katmine ehk tootjavastutuse loomine ning tööstusele ressursi tagamine.
Samas usub Jaanisoo, et liigiti kogumise nõue suurendab koguseid hüppeliselt nii nagu tunamullu, kui biojäätmeid tuli hakata eraldi koguma.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saates räägib Grents, millistest osadest Sillamäe kompleks täpselt koosnema hakkab, kui suur saab mahuliselt olema nende võimekus ja millal võiks tehas tööle hakata.
Saate esimeses pooles on terava luubi all jäätmereform, mis loodetakse ära teha enne suve. Vaagime kolme peamist murekohta.
Esiteks seda, kas reform vähendab niigi omavalitsuskeskses süsteemis ettevõtjate rolli veelgi. Teiseks arutame, kui kalliks kujuneb prügivedu inimestele ja jäätmevedajale. Kolmandaks küsime, kas täidame ELi sihid või ootavad meid ees trahvid.
Saatejuht on Karmen Laur.
Olmejäätmetest ringlussevõtt
2023 statistika: 38%
2025 eesmärk: 55%
2030: 60%
2035: 65%
Poolteist aastat teadmatust: kogume tekstiili, aga see jääb lattu hunnikusse
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Valitsuse väljakuulutatud jäätmereform tekitab praegustes suurtes prügivedajates ja -käitlejates nii toetavaid kui ka eitavaid reaktsioone, kuid ühes ollakse kindel: nii odav jäätmevedu ei tule, kui minister lubas.
Jäätmekäitluse sektor on uuenduste ootel, kuid omavalitsused ei tee koostööd ja riik vaatab pealt.
Kuula ka saadet
Jäätmekäitluse edetabeli esiotsast ei leia üllatuslikult teada-tuntud nimesid, vaid hoopis väiksemaid tegijad. Jäätmereformi suhtuvad kõik kriitliselt.
Saksamaalt ja Soomest plastjäätmeid importiva ettevõtte Neular juht Ilo Rannu ütleb, et kultuur algab prügikastist. Tema sõnul teevad mõne naabri jäätmed Eesti prügikastide sisule silmad ette.
Käesoleval aastal on võlakirjad jõudnud rohkem Eesti investorite vaatevälja. Hoiuseintresside langemise tõttu otsitakse alternatiive ning seda teevad eelkõige need investorid, kes soovivad oma portfellis riske hajutada või vältida aktsiaturgude riski.