Jäätmekäitluse sektor on uuenduste ootel, kuid omavalitsused ei tee koostööd ja riik vaatab pealt.

- Jäätmekäitlejad pole oma eesmärkideni seni jõudnud.
- Foto: Andres Haabu
Ettevõtte Cronimet Nordic ostu- ja müügijuht Marko Erlich tunnistab, et jäätmekäitluse reform on laialivalguv. "Keegi ei taha vastutust võtta. Iga omavalitsus on jäetud üksi," rääkis Erlich.
Müügijuhi sõnul peaks lähedasem olema ka riigi ja valdkonna ettevõtete koostöö. "Riik peaks olema ennekõike jäätmekäitlusettevõtele partner," tõdes ta.
Tootjavastutusorganisatsiooni juhatuse liige Kristiina Dreimann tõdeb, et kulud ja mahud aina kasvavad. Ta toob esile, et kõige rohkem on näha sisendhindade, transpordihindade ja tööjõukulude kasvu. Ka jäätmemahtude kasv on hoogustunud, mis Dreimanni sõnul on aga positiivne.
Artikkel jätkub pärast reklaami
“Selleks, et materjal jõuaks uuesti tootmisse, peaks olema hästi toimiv materjaliturg,” ütles Dreimann. Metallil tema sõnul see väärtus on, aga mis puudutab plastikut või joogikartongi, siis seal see turg pigem puudub.
Intervjueeris Joonas-Hendrik Mägi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuula ka saadet
Jäätmekäitluse edetabeli esiotsast ei leia üllatuslikult teada-tuntud nimesid, vaid hoopis väiksemaid tegijad. Jäätmereformi suhtuvad kõik kriitliselt.
Eesti on teelahkmel, kus mööblisektorilt oodatakse jätkusuutlikkusse panustamist, ent ettevõtetele see majanduslikku kasu ei too.
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.