Eesti on teelahkmel, kus mööblisektorilt oodatakse jätkusuutlikkusse panustamist, ent ettevõtetele see majanduslikku kasu ei too.

- Mööblitootjad plaanivad jõudsalt ekspordimahtu kasvatada.
- Foto: Liis Treimann
Linnamööblitootja Extery ekspordijuht Markus Lukk tunneb, et sektoril on võrdse kohtlemiseni veel pikk maa minna. "Sind ei premeerita jätkusuutlikkuse eest. Võid olla hästi jätkusuutlikku käitumisega ettevõte, aga rahalist kasu sa ei saa," rääkis Lukk.
Järgnevatel aastatel plaanivad mööblitootjad aga jõudsalt ekspordimahtu kasvatada.
Eesti mööblitootjate liidu juhatuse liige Siiri Tamm suhtub ekspordieesmärkidesse lootusrikkalt. "Kui praegu moodustab eksport ettevõtete kogukäibest umbes 70 protsenti, siis viie või kuue aasta pärast võiks see number olla 90," lausus ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Hoolimata raskest majandusolukorrast hinnatakse aga jätkuvalt väga kõrgelt disainmööblit.
Äripäeva mööblitootjate edetabelis 23nda koha saavutanud ettevõtte Tume Hall juht Marko Ala usub, et disain muutub ka tulevikus üha olulisemaks. "Meil on Eestis meeletu potentsiaal loovate inimeste näol, kes ilmselt jõuavad oma tegevusega sellesse valdkonda. See loob omakorda meeletu konkurentsieelise, mis saabki väljenduda ekspordis," rääkis Ala.
Intervjueeris Joonas-Hendrik Mägi.
Mööblitootjate TOP: jätkusuutlikkuse eest mingit rahalist kasu ei saa
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Advokaadibüroo Triniti vandeadvokaat Siim Maripuu usub, et õige aeg tegutsemiseks on kätte jõudnud. "Kui soov on laieneda ja konkurente üle võtta, siis on õige neid tehinguid juba teha," rääkis Maripuu.
Kliimaseadus on jõudnud tagasi valitsusse, kuid ettevõtjad on endiselt kriitilised. Tööandjate keskliidu volikogu juht Kai Realo ütleb, et kliimaseadusega tuleb kindlasti edasi minna, aga vaja on rohkem selgust ja arusaamist, kuidas see meie ühiskonda mõjutab.
Kunagisse laudahoonesse sisse seatud limonaaditehas laieneb mitme miljoni jagu ning ajendi selleks andsid poliitilised arutelud.
Käesoleval aastal on võlakirjad jõudnud rohkem Eesti investorite vaatevälja. Hoiuseintresside langemise tõttu otsitakse alternatiive ning seda teevad eelkõige need investorid, kes soovivad oma portfellis riske hajutada või vältida aktsiaturgude riski.