Saksamaal levib loomade suu- ja sõrataud, mida Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu nõukogu esimees Tõnu Post peab väga ohtlikuks haiguseks: taud võib tekitada suure majandusliku kahju ka Eestile, kui see peaks jõudma meie piirkonda.

- Tõnu Post hoiatab Eesti karjakasvatajaid väga ohtlikult leviva haiguse eest.
- Foto: Liis Treimann
Kuigi praegu on taud Eestist veel kaugel, toonitas Post, et Eesti ei ole ohust väljas. Ta soovitas siinsetel loomapidajatel võtta kasutusele ettevaatusabinõud haiguse leviku piiramiseks. Näiteks tuleks vältida loomanäituste külastamist, aga ka võõraste inimeste lubamist on farmi, sest taud võib nakatuda ka inimesele.
Saksamaa on taudi tõttu tundnud juba majanduslikku mõju, sest näiteks Suurbritannia on piiranud Saksa piima- ja lihatoodete importi.
Tõnu Posti intervjueeris Kristjan Kurg.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Hoiatus loomakasvatajatele: surmav haigus lööks tugevalt siinset majandust
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa suurimal majandusel ei õnnestunud aastalõpu spurdiga majandust miinusest välja tõmmata.
Eelmise aasta novembris kasvas kaupade eksport aastaga 3%, import jäi samale tasemele, teatas statistikaamet.
Aasta viimases Kasvupinnase saates teeme tagasivaate 27. novembril toimunud konverentsile „Põllumajanduse Äriplaan 2025“, kus võtsid sõna sektori arvamusliidrid, kes rääkisid oma nägemusest sektori tulevikule, peamistest murekohtadest ning oma ettevõtte põhjal järgmise aasta plaanidest.
Mida toob uus aasta põllumajandajatele?
Millised on põllumajandussektoris tegutsevate juhtide hinnangud lõppeva aasta kohta ja milliste mõtetega minnakse aastasse 2026, uuris Äripäeva teemaveebi Põllumajandus.ee raadiosaade “Kasvupinnas”.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.