Riigikontroll avaldas riigi üüriäri programmi auditi, kust selgus, et osa kortereid seisab tühjalt ja hinnastus lonkab. Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toomparki sõnul oli see idee algusest peale mäda, sest analüüs oli puudulik ja turgu vaadeldi valesti.

- Tõnu Toompark rääkis hommikuprogrammi intervjuus eluasemete kättesaadavusest ja riigi üürimajade ärist ja selle mõjust üüriturule.
- Foto: Liis Treimann
“Kui alustame asja juurtest, miks hakati Eestis üürimaju rajama, siis minister ütles koosolekul, et käis Soomes ja tal tuli selline mõte – see oligi majandusanalüüs, miks hakata kortermaju riigi poolt finantseerima,” kirjeldab Toompark, miks oli juba kümme aastat tagasi teada, et see programm ebaõnnestub.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Riigikontroll heidab riigi üürimajade programmile ette vähest analüüsi ja loosunglikku pealehakkamist. Kui üürimajade toel loodeti kohalikku ettevõtlust elavdada, siis tulemusi selle kohta näha ei ole.
Kuigi korterite üürihinnad on viimasel ajal Tallinnas pisut tõusnud, ei ole väikeinvestoritel võimalik seeläbi raha teenida. Nii leidis üürimaju arendava ja opereeriva Lumi Capitali partner Martin Rekor saates „Ruutmeetrite taga“.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.