Paldiskisse maa-aluse vesisalvesti rajamisel kaevatakse välja suur kogus gneisskillustikku, mida võiks kasutada oluliselt vastupidavamate teede ehitamiseks, rääkis vesisalvestit rajava Energiasalve loodusvarade ärijuht Markus Vihma.

- Paldiskisse vesisalvestit rajava Energiasalve loodusvarade ärijuht Markus Vihma
“Meil on võimalus saada põhjamaised teed. Lõpuks ometi,” sõnas Vihma Äripäeva raadio hommikuprogrammis. Ta selgitas, et enamasti tehakse teid Eestis lubjakivist, mis ei pea väga pikalt liikluskoormusele vastu. Esimeste katsetuste põhjal paistab, et gneissi kasutades võiks teede eluiga pikeneda 10 aastat, märkis Vihma.
Intervjuus rääkis Vihma, kui palju vesisalvesti rajamiseks gneissi välja kaevatakse ja kus seda killustikku veel kasutada saaks. Juttu tuli ka sellest, kas veidi kallima killustiku kasutamine teede rajamiseks tasub end rahaliselt ära ja milliseid muudatusi tuleks gneisskillustiku kasutuselevõtmiseks riigihangetes ja bürokraatias teha.
Intervjueeris Aivar Hundimägi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Soolestiku mikrobioomist räägitakse üha enam nii teaduses kui ka apteegipraktikas. Uuringud on näidanud, et seedetraktis elavate mikroorganismide kooslus on seotud normaalse seedimise, organismi üldise heaolu ja immuunsüsteemi regulatsiooniga. Eesti proviisorid on võtnud mikrobioomi toetamisel fookusesse biokile vormis bakterikultuurid.