Liiga palju on öelda, et majanduse väljavaade on tulevikus helge, kuid samas ei tahaks prognoosida, et järgmine aasta majanduslangus jätkub, rääkis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina saates „Kinnisvaratund“.

- Capital Milli tegevjuht Kaarel Loigu (vasakul) ja Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina (paremal).
- Foto: Äripäev
„Aasta teisel poolel hakkame tasapisi nii-öelda sellest august välja tulema,“ rääkis Mertsina Eesti majanduse olukorrast. Samas lisas ta, et ebakindlust ja riske on hetkel palju ning ei saa välistada, et prognoosid võivad muutuda.
Capital Milli tegevjuht Kaarel Loigu sõnas, et viimased poolteist aastat on olnud keerulised ja lähitulevikus see keeruline periood ka jätkub. „Samas isiklikult pikemaajaliselt vaatan pigem helgemalt,“ rääkis Loigu ärikinnisvara tulevikust.
Seekordses „Kinnisvaratunni“ saates olid stuudios Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ja Capital Milli tegevjuht Kaarel Loigu. Saates tuleb juttu ärikinnisvara hetkeolukorrast, selle tulevikust, valitsuse maksumuudatustest, intressimäärade tõusust, välisinvestoritest ja üldisest Eesti majanduse väljavaatest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Milline on Eesti ärikinnisvara ja majanduse tulevik, kuuleb lähemalt saatest.
Saatejuht on Romet Toomas Tiitsaar.
Tõnu Mertsina majanduse väljavaatest: aasta teises pooles hakkame august välja tulema
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Uue valitsuskoalitsiooni kavandatavatel maksumuudatustel on mitmekülgne mõju ärikinnisvaraturule, selgitab RE Kinnisvara vanemkonsultant Henno Viires.
Praeguste futuuride järgi peaks 3 kuu euribor jõudma tippu septembris 3,8% ja 6 kuu euribor veidi üle 4% juures, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.