Kui IT-firma Toggl alustas 2014. aastal kaugtööga, siis ei kasutanud ettevõtted veel suures mahus niisugust töötegemise vormi. Toona sai IT-firma kiiresti ka oma õppetunnid, selgus saatest „Lavajutud“.

- IT-firma Toggl kaasasutaja Krister Haav.
- Foto: Raul Mee
IT-firma Toggl kaasasutaja Krister Haav tõi näite koosolekute läbiviimisest. Tema sõnul tekkis toona olukord, mil osa töötajaid osales koosolekul kontorist ja teised videosilla vahendusel, ent osa otsuseid võeti vastu koosolekuvälisel ajal. Seda peaks tema hinnangul vältima, kuna kaugtöö tegijad võivad sellest järeldada, et neid ei hinnata, mistõttu on sel mõju töötajate moraalile. Samuti ei jõua tema sõnul niiviisi ka vajalik informatsioon suuremasse seltskonda. Kuidas niisugust olukorda vältida, kuulete saatest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.