Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) ratifitseerimine Saksamaal ei ole tegelikult üldse kindel, kirjutab Saksa ajakirjanik Berthold Forssman.
Saksa konstitutsioonikohus ei lase endale survet avaldada: hoolimata poliitikute ja majandusteadlaste nõudmistest kavatsevad kohtunikud otsuse Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) asjus teatavaks teha alles 12. septembril – võib-olla isegi hiljem. Õigupoolest on tegu demokraatia võiduga: Saksa valitsus tahtis seaduse võimalikult kiiresti läbi suruda, minnes mööda nii parlamendist kui ka kodanikest.
Mida tähendab eurole ja eurotsoonile see, kui ESM karile peaks jooksma või ilmneb lihtsalt mingeid takistusi, seda ei tea praegu õigupoolest keegi.
Kui kaugele on sakslased nõus muu Euroopa aitamisel minema ning millal valulävi kätte jõuab, loe tänasest Äripäevast.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Riigikogu keskfraktsioon esitas Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõule neli muudatusettepanekut.
Tänasel valitsuse pressikonverentsil heitis rahandusminister Jürgen Ligi riigikogule ette, et see pole käitunud ESMi ratifitseerimisel operatiivselt.
Kuna Eesti osalus Euroopa Stabiilsusmehhanismis (ESM) on väga väike, siis sõltub ESMi jõustumine praegu vaid Saksamaast, kus lepingu vastu on parlamendierakondadest vaid endised kommunistid. Euroopa Kohtusse tehtud kaebused ESMi jõustumist ei peata, kirjutab Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poliitikaosakonna juhataja Paavo Palk.
Edelaraudtee, Go Tracki, Instry, Saksa Automaatika ja Siemensi koostöö on toonud Eesti raudteetaristusse märgatava uuenduslaine. Ühiseks eesmärgiks oli vananenud süsteemide väljavahetamine digitaalse vastu, et suurendada tõhusust, paindlikkust ja tulevikukindlust raudteel. Eesti inseneride kogukond lõi ohutustoote, millel on ametlik akrediteering teiste riikide sõltumatute ohutushindajate poolt.