Eesti ühistranspordi korraldamine tugineb täna kolmele haigele vaalale, enne nende tõbiste alustalade parandamist ei ole ka kvaliteedihüppest mõtet unistada, kirjutab esmaspäevases Äripäevas Hansabussi tegevjuht Neeme Tammis.
Esimene puudub keskne ühistranspordi korraldaja, mistõttu on kompetents väga ebaühtlane. Teiseks hankedokumentatsioon, sest „tänu“ halvasti koostatud ja korraldatud hangetele on tulemuseks vilets kvaliteet, reisijate arvu vähenemine ja alapakkumised. Kolmandaks tõhus järelevalve. „Võidaks nii tellija, reisija kui aus ja kvaliteetne vedaja! Rõhuga sõnal aus. Sest täna on siiski reaalsus, et ebaaus ja/või pahatahtlik vedaja teeb hankel lihtsalt alapakkumise,” kirjutab Tammis.
Sellest oleneb, kas buss muutub Eestimaa külades lumeinimesest, kelle olemasolust kõik kuulnud on, kuid keda ometi keegi näinud pole, elementaarseks ja arvestatavaks transpordivahendiks, igapäevaelu loomulikuks osaks.
Mida need kolm haiget vaala endast kujutavad ning milline on võimalik ravi, loe esmaspäevasest Äripäevast.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.