Ettevõtlus, töötu üks võimalus

Eesti oludes peaks töötute ettevõtluskoolitus pakkuma töötu lähteteadmisi arvestavaid võimalusi ennast ettevõtluses rakendada ning lähtuma erinevate ettevõtlusorientatsioonide loogikast.

Erinevat koolitust vajab töötu, kes naabri või tuttava eeskujul asub meil juba tavapärast teenust pakkuma, ning innovaatiliste ideedega spetsialist, kelle võimed on seetõttu kasutamata jäänud, et tema varasemal tööandjal puudus avaram turuvaade.

Kui naabri eeskuju järgijat tuleks aidata hinnata, kas tema asulas on täiendavale teenuspakkujale veel ruumi, siis hea arvutioskusega ja uudsete ideedega noor võib enda oskusi proovile panna interneti võimalusi kasutava uue äriideega, mille puhul arvuti asukoht ei ole oluline piiraja. Samas vajavad need noored töötud koolitust, mis aitaks neid Eesti piire ületavale turule mõelda ja loovalt uudseid lahendusi otsida.

Ettevõtluskoolituses peaks oma koht olema ka meeskondlikul, erinevate partnerite oskusi ühendaval ettevõtlusel, sest inimest ootamatult tabanud töötuse puhul on koostöö oluline vahend kahtluste ületamisel ja eneseusu taastamisel.

Tegelikult peaks ettevõtluskoolitusega alustama juba enne, kui inimene töökoha kaotab. Põhjamaade eeskujul oleks vaja tugikoolitust, mis toetab ettevõtteid, kus osale personalile ei suudeta lähitulevikus täiskoormusega rakendust pakkuda. Selliseid ettevõtteid saaks toetada, aidates koolitada iseseisvaid teenusepakkujaid palgatöötajatest-koondmiskandidaatidest, kes suudaksid füüsilisest isikust ettevõtjatena enda erialaseid oskusi edasi rakendada. Selles mahus, kui nende senine tööandja vajab, pakuksid nad teenuseid ettevõttele, mis aitas neid FIEna alustada. Kuid nad müüksid teenuseid ka teistele tarbijatele.

Ka ettevõttele on kasulik säilitada sidemed seniste töötajatega ja neid võimluste piires ettevõtluse alustamisel toetada. Et koondatud töötajad masu lõppedes konkurendi tööpakkumist ei eelistaks.

Autor: Virge Haavasalu, Tiit Elenurm