Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Juhtkiri: töötukassa vajab ise ümberõpet
Töötukassa juhid on meedias kiitnud oma organisatsiooni - töötukassa ja tööturuameti liitmise järel on struktuurid paigas, Euroopast tuleb lisaraha, töö käib. Avalikkusele maalitud ilus pilt on fassaad, tegelikkus nukker - töötukassa ei tule praegu tööga toime.
Äripäev avaldas eile loo töötukassa korraldavatest ettevõtluskoolitustest. See moodustab küll murdosa töötukassa paljudest ülesannetest, ent näitab ära selle riigiasutuse kitsaskohad.
Töötukassale ei ole olukord kohale jõudnud. Amet tegeles mullu ajatute asjadega, näiteks töötas välja koolituskaardid, millest ühelgi töötul õieti kasu pole. Nood kaardid on mõeldud täiendkoolituseks oma erialal - näiteks kokale kvalifikatsiooni tõstmiseks kokanduses. Mõnes ametis ei leia aga ka kõrgema kvalifikatsiooniga uut tööd.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Novembri lõpu seisuga oli töötukassal üleval 733 vakantset ametikohta. Töötute arv oli selleks ajaks jõudnud 100 000 ligi ja on nüüdseks sest piirist juba pikalt ülegi. Siin pole midagi ka ümberõppega peale hakata - pole vahet, kas koolitada kaevurit ümber keevitajaks või keevitajat kaevuriks, töötupõli jääb kestma.
Tööpuudus kasvab veel tänavugi. Ent töötukassa alustas ka 2010. aastast kriisieelse koolituspoliitikaga, mis ei toiminud õieti juba mullugi. Veel enam, tänavu koolitatakse ettevõtjaiks poole vähem inimesi kui mullu - eelarves jätkub raha 500-600 inimesele, järjekorras ootab 850. 2009. aasta algul bravuuriga - tulgu aga kõik, kes soovivad - väljakuulutatud koolitusvõimalus on osutunud blufiks.
Võimalik, et ettevõtluskoolitust vähendati seetõttu, et kursustele asujatest lõpetavad umbes pooled. Kui ka vaid pooltest saavad ise endale töö andjad ja ehk veel mitme töökoha loojad, ei tohi riik seda võimalust käest lasta. Töötukassa on koolituseelarvet tehes kõvasti mööda pannud. Kuigi kogu koolitussummat kärbiti, on prioriteedid paigast.
Teenusejuht Karin Andre tunnistab, et töötukassa polnud valmis arvestama nii suure hulga töötutega. Töötukassa nõukogu lõi eelarve lukku detsembri keskel. Kui ka selles ei arvestatud vajadustega, jäi pool kuud aasta lõpuni ka eelarvesse mahtuva tänavuse ettevõtluskoolituse hanke tegemiseks. Hange kuulutatakse välja jaanuaris.
Töötuid on sageli süüdistatud väheses aktiivsuses - et tarvis ise kõvasti konsultantidele peale käia. Töötukassast on viidatud klienditeenindajate saamatusele teavitada töötuid. Kui aga "peamajast" infot ei tule, pole millestki teavitada. Ju oli juhtidel lihtsam hüvitisi jagada kui tegelda reaalse töötusega.
Ükski koolitus ei jookse kellelgi mööda külgi maha - töötu on rakendatud, ta ei kaota taset, temast ei saa ka tööturu jaoks kadunud hinge. Aga kuni uusi töökohti ei teki, on tähtsaim ettevõtluskoolitus vaatamata sellele, et EAS ja mõni muugi organisatsioon neid korraldab.
Sel, tuleval või ületuleval aastal loodavad uued töökohad on hoopis teistsugused kui need ametid, milleks koolitab töötukassa. Töötukassa vajab seega ise ümberõpet, värskest verest rääkimata.
Buenos Airese suvekuumuses torkavad silma "ettevõtjad", kes maha seatud riidetükilt möödujale rohkem või vähem vajalikke kaupu pakuvad. Ilmselt ei ole need kauplejad ettevõtluskoolitust läbi teinud, kuid meie põhjamaises kliimas sedalaadi lahendustele tööpuuduse vähendamiseks loota ei saa.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.