Väike tegija haaras trooni

Ehkki uued tooted ja tehnoloogiad söövad eelkäijaid välja ning muudavad kundede käitumist, ei ole müügi ja turunduse rahustamiseks muutunud tarbijate põhivajadused. Sellest hoolimata tiheneb konkurents kliendi tähelepanu ning tema raha üle veelgi.

Nii võiks kokku võtta Eesti turunduse helgeimad pead ühte saali kokku toonud Eesti suurima turundussündmuse Password. Äripäev toob esile olulised konverentsil käsitletud teemad, millega arvestada tasub.

Esiteks hea uudis. Hoolimata keskkonna, töö iseloomu muutumisest ning uut tüüpi toodete-teenuste ning ärimudelite pealevoolamisest ei ole muutunud tarbima panevad vajadused. Endiselt on olulisimad söök-jook, katus peakohal, turvatunne, kuuluvus, saavutusvajadus ning muud näitajad.

Igaüks kisub tekki oma poole

See aga ei tähenda, et turunduses või müügis on midagi püsivat, käed võib lasta rüppe ning eelmiste hooaegade kampaaniate najal saab nautida kasvavaid müüginumbreid. Ühelt poolt on uus kujundanud ümber tarbijat, kes pole enam passiivne, vaid sõnakas kriitik, kes loob ise sisu ning sunnib ärisid tegutsema ja kasvõi reklaame ümber tegema. Teisalt jahivad järjest enam osa saada kundede tähelepanust.

Näiteks nähakse järgmist suurt läbimurret virtuaalsest reaalsusest. Selle seadme saab omale juba nutitelefoniga tekitada ning sellele loodud filmid ja mängud annavad lisaks kordumatule kogemusele ka põhjuse kodust mitte lahkuda. Ühelt poolt ongi see võimalus ja uusi tooteid-teenuseid ootev turg, ent teisalt ka tihenev võitlus näiteks meelelahutusest teenijaile. Samasuguses olukorras on olnud näiteks taksofirmad rakendustele kundesid kaotades või majutusfirmad Airbnb’ga konkureerides. Võistlus toimub seejuures üha kiirenevas tempos – kui raadio kogus 50 miljonit kuulajat 40 aastaga, siis populaarne mäng Angry Birds sama palju huvilisi kolme nädalaga.

Rahaga alati oimetuks ei löö

Kuigi aasta silmapaistvaim turundussaavutus tähendas miljoni euro kulutamist 16 000 turisti siia meelitamiseks, ei pruugi silmapaistvus tähendada suure rahahunniku kulutamist ning tänavaid-meediat täitvaid kampaaniaid. Võib-olla hoopis vastupidi. Kuidas olematu eelarvega teha silmapaistev ning mõjuv kampaania, võib inspiratsiooni ammutamiseks vaadata loovuskonkursi Kuldmuna finaliste. Näiteks säästueelarvete arvestuses parima tulemuse teinud Premia ei kulutanud sentigi Läti populaarseima jäätise Eesti turule toomisel reklaamile.

Kuldmuna näitab hästi ära ka jõudude vahekorda. Reklaamiguru Olav Osolin sõnastas selle nii – gala näitas ära Eesti reklaaminduse hetkeseisus: väikesed agentuurid nikerdavad vahvaid loovlahendusi, suured triigivad suurkundedele tapeeti. Parimal reklaamiagentuuril on seitse, pea kõik digimunad kokku korjanud digiagentuuril Haiku kolm töötajat. Väikestel on jõudu vähem, ent nutti selle võrra rohkem.

Väikefirma tegi turuliidrile ära

Et nutikus on tähtis ja julgus teistmoodi teha tasuvad ära, piltlikustavad ka enim tähelepanu saanud reklaamid. On üks põhjus, miks mõnda reklaami, näiteks Youtube’is vaadatakse kümneid miljoneid kordi ning mõni upub populaarsete kassivideote vahele ega pääse kuidagi pildile. See põhjus on lugu ehk reklaam jutustab vaataja tunnetele rõhudes midagi või millestki, ega suru jõuliselt peale toodet või teenust. Nii tehes seda vaadatakse, sõnumit jagatakse.

Näiteks maailma vaadatuimad reklaamid olid mullu lisaks suurkorporatsioonide Hyundai ja Adidas kulutustele ka näiteks sotsiaalkampaania erinevuste arvestamise tähtsuse mõjuvalt lihtne jutustus. Sama tegi Eesti pisifirma Pirita Kiropraktika Kliinik, mis viis end kundede teadvusse ja hästi tehtud ning inspireeriva videolooga, mis pälvis ka üleilmseid vaatajaid. Viimaste koguhulk edestas seejuures sadu kordi näiteks suure turunduseelarvega Telia toodetu.