Reformierakonna pikaaegne juht Siim Kallas jõudis poliitikukarjääris ka Euroopa tipptasemele, olles aastaid Euroopa Komisjoni asepresident. Fotol õnnitleb ta 2023. aastal tütar Kaja Kallast, kes toonase valitsusjuhina pani kokku koalitsiooni Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja erakonnaga Eesti 200. Aasta hiljem liikus Kaja Kallas Euroopa Komisjoni asepresidendiks.
Foto: Liis Treimann
“Kurbusega pean teatama, et mu kallis isa Siim Kallas suri täna öösel,” kirjutas sotsiaalmeedias Siim Kallase tütar Kaja Kallas.
Siim Kallas oli Eesti peaminister aastatel 2002‒2003. Lisaks on ta olnud Eesti Panga president (1991‒1995) ja Euroopa Komisjoni asepresident (2004‒2014).
Siim Kallas oli Reformierakonna üks asutajatest 1994. aastal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Viimases intervjuus Äripäevale tänavu juunis rääkis Siim Kallas sellest, mis on Euroopas praegu toimumas. Samuti avas ta Euroopa ja USA suhteid Ukraina sõja ja Iraani sõja taustal. Mööda ei saanud ka Eesti, Baltikumi ja Põhjamaade väljavaadetest ning õhus hõljuvatest kõnelustest Venemaaga.
Kallas ütles, et Euroopa armee on eurooplastele nüüd väga tähtis ja selge, ent suur küsimus on Ameerika Ühendriikide roll tänases maailmas. See ei puuduta ainult seda, kas Ameerika toetab Euroopat tuumarelvaga või mitte, vaid Ühendriikide rolli maailmas üldiselt.
“Julgen väita, et see vahetus Ameerikas on ikkagi teinud väga ränki vigu," märkis Kallas juunis. Ta tõi näiteks Trumpi visiidi Hiinasse. Jutuks tulid ka jätkuv Iraani sõda ja ka Ukraina sõda. Tänu Venemaa juhile Vladimir Putinile on ukrainlastest saanud rahvus, osutas Kallas samas paradoksile.
Endise Euroopa Komisjoni asepresidendi ja peaministri Siim Kallase veendumusel on Euroopa ühisarmee tulemas. Samas aga peab ka Eestil olema midagi omalt poolt pakkuda.
Enamasti ei suudeta kasvavaid riigi kulusid ohjes hoida ning eelarveprotsessi poliitiliselt mõistlikult juhtida, märgib kunagine Reformierakonna juht ja Eesti Panga president Siim Kallas.
Tippjuht peab usaldama oma inimesi, kuid juhtima kõiki kriise ja lahinguid ise ega tohi mitte kunagi mitte kellelegi pugeda või enesevalitsust kaotada, kirjutab endine Eesti peaminister, välisminister ja keskpanga president, Euroopa Komisjoni asepresident ja Viimsi vallavanem Siim Kallas.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.