- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
Pereettevõtja hoiatab: lahendamata peresuhted võivad firma murda kiiremini kui halb äriotsus
Pereettevõtte üks suurimaid eeliseid on usaldus. Äri ehitatakse koos inimestega, keda tuntakse läbi ja lõhki, mõeldakse pikemalt kui järgmise kvartali peale ning sageli on soov anda loodud ettevõte ühel päeval edasi järgmisele põlvkonnale.
Loe AI kokkuvõtet
Aigar Pindmaa ja Tanel Tark hoiatavad, et pereettevõtte suurim risk ei pruugi olla halb äriotsus, vaid lahendamata peresuhted. Nende sõnul tuleb juba heade suhete ajal kokku leppida, kes tulevikus firmat juhib, omab ja otsustab. Abiks võib olla perekonna harta, kuid tähtsaim on aus arutelu. Eriti keeruline on põlvkonnavahetus, võrdsuse ja õigluse tasakaal ning olukord, kus järeltulijad ei soovi ettevõtet jätkata.
Kubija hotell-loodusspaa omanik ja Eesti Pereettevõtjate Liidu president Aigar Pindmaa ning advokaadibüroo TARK juhtivpartner ning liidu järgmise põlvkonna juht Tanel Tark arutlesid selle üle, miks võivad just lahendamata peresuhted saada ettevõttele suuremaks ohuks kui halb äriotsus.
“Halb äriotsus on võimalik alati ümber vaadata, teha muudatusi, teha teistmoodi. Aga kui suhted peres on paigast ära, siis mulle tundub, et see kaua ei kesta,“ tõdes Pindmaa.
Kõige olulisemad vestlused kipuvad jääma hiljaks
Kes hakkab ettevõtet tulevikus juhtima? Kes seda omab? Kes teeb otsuseid? Mis saab siis, kui kõik lapsed tahavad ettevõttes kaasa lüüa või vastupidi, kui ükski neist ei taha vanemate loodut jätkata?
Tanel Targa sõnul jõuavad pereettevõtted advokaadi juurde sageli alles siis, kui probleem on juba tekkinud. Ometi oleks parim aeg keeruliste kokkulepete tegemiseks just siis, kui suhted on head.
Ühe võimalusena aitab tuleviku küsimused läbi rääkida perekonna harta, kus saab kokku leppida pere ühised põhimõtted, rollid ja ootused. Selle suurim väärtus ei pruugi Targa sõnul olla isegi valmis dokument, vaid protsess ise: pere peab ühe laua taha istuma ja ausalt rääkima, millisena igaüks tulevikku näeb.
Mõnikord võib sellise vestluse tulemus olla ka arusaamine, et ettevõtte jätkamine järgmises põlvkonnas ei olegi pere jaoks parim lahendus.
Kas võrdsus tähendab alati õiglust?
Eriti keeruliseks muutub olukord siis, kui peres on mitu last, kuid ettevõtet sobib juhtima neist ainult üks.
Kas kõik peaksid saama ettevõttest võrdse osa? Kas üks laps võib olla tegevjuht, samal ajal kui kõik õed-vennad jäävad omanikeks? Ja kas perekonnanimi peaks üldse andma ettevõttes eelise?
Targa hinnangul võiks perekonnanimi anda võimaluse, kuid mitte automaatselt ametikohta. Pereettevõttes töötavale lapsele peaksid kehtima samad professionaalsed nõudmised nagu teistele töötajatele.
Hetkel kuum
Siit tekib aga pereettevõtete üks ebamugavamaid küsimusi: kuidas olla korraga õiglane oma laste ja ettevõtte vastu, kui nende võimed, soovid ja ambitsioonid on erinevad?
Kõige raskem võib olla õigel ajal lahti lasta
Põlvkonnavahetuse puhul ei piisa sellest, et järgmine juht on valmis. Ka ettevõtte asutaja peab olema valmis kontrollist loobuma.
Aastaid või aastakümneid ettevõtet ehitanud inimese jaoks ei ole see sugugi lihtne. Ettevõte on tema elutöö, suhted klientide ja töötajatega on kujunenud aastatega ning otsustaja rollist kõrvale astumine võib tunduda palju suurema muutusena kui lihtsalt ametinimetuse vahetamine.
Veel keerulisem võib aga olla tunnistada, et järgmine põlvkond ei tahagi pereettevõtet jätkata.
Mis hetkel peaks asutaja hakkama vastutust päriselt edasi andma? Kuidas öelda oma vanemale, et tema juhtimisviis enam ei tööta? Ja mis saab ettevõttest siis, kui pere seest sobivat või huvitatud järgmist juhti ei tulegi?
Aga mis saab siis, kui homset ei jõuta planeerida?
Põlvkonnavahetusest räägitakse sageli kui aastatepikkusest protsessist. Elu ei pruugi aga anda aega seda protsessi rahulikult läbi teha.
Mis juhtub ettevõttega siis, kui selle omaniku või võtmeisikuga juhtub midagi ootamatult? Kes saab järgmisel hommikul otsuseid teha? Kas ülejäänud pere üldse teab, milline oli asutaja soov? Ja kas inimesed, kellele ettevõtte tulevik loodetakse jätta, tahavad seda vastutust päriselt võtta?
Need on küsimused, millele võiks vastus olemas olla enne, kui neid päriselt vaja läheb.
Pereettevõttes ei jää keerulised küsimused ainult koosolekulaua taha. Raha ja omand võivad panna proovile õdede-vendade suhted, ettevõtte teemad kanduda paratamatult ka pereellu ning ühel hetkel võib pere ees seista küsimus, kas ettevõtte jätkamine on üldse parim lahendus.
Kuidas hoida pere ja äri vahel tasakaalu nii, et kumbki selle käigus kannatada ei saaks? Millised kokkulepped tasub teha ajal, mil kõik saavad veel hästi läbi, ja milliseid vestlusi ei tohiks lükata hetkeni, mil probleem on juba käes?
Saate teises osas vaatame koos Pereettevõtjate konverentsi programmijuhi Kadri Allastega otsa ka 12. novembril toimuvale konverentsile ning teemadele, millest Eesti pereettevõtjatel praegu kõige enam põhjust rääkida on.
Nendest ja paljudest teistest pereettevõtluse keerulistest küsimustest kuuleb lähemalt saatest “Võitjate põlvkonnad“.
Saadet juhib Kristel Viitmann.
Seotud lood
Pereettevõtluse suurim küsimus ei ole ainult, kes ettevõtte kunagi üle võtab, vaid kuidas tekib järgmises põlvkonnas soov ja valmisolek vastutus enda kanda võtta.
Autopay asutajad vennad Mihkel ja Kaur Mets räägivad, et tänaseks töötava ärimudeli käivitamine rippus juuksekarva otsas.
Pereettevõtte müümine võib olla aastakümnete pikkuse töö kulminatsioon, kuid edukas exit ei sõltu tihti üksnes heast ostjast või sobivast hinnast.
Kui Estiko lugu kõrvalt vaadata, võib tunduda, et grupp on kasvanud väga erinevates suundades: kammivabrikust plastitootmise, kinnisvara ja energiavaldkonnani. Isa ja poja, Neinar ja Kristo Seli sõnul peitub selle taga oskus õigel hetkel võimalusi märgata ja neid ka ära kasutada.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Enimloetud
2
5
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele