Pereettevõtja hoiatab: lahendamata peresuhted võivad firma murda kiiremini kui halb äriotsus

Pereettevõtte üks suurimaid eeliseid on usaldus. Äri ehitatakse koos inimestega, keda tuntakse läbi ja lõhki, mõeldakse pikemalt kui järgmise kvartali peale ning sageli on soov anda loodud ettevõte ühel päeval edasi järgmisele põlvkonnale.

Kubija hotell-loodusspaa omanik ja Eesti Pereettevõtjate Liidu president Aigar Pindmaa ning advokaadibüroo TARK juhtivpartner ning pereettevõtjate liidu järgmise põlvkonna juht Tanel Tark arutlesid selle üle, miks võivad just lahendamata peresuhted saada ettevõttele suuremaks ohuks kui halb äriotsus.

„Halb äriotsus on võimalik alati ümber vaadata, teha muudatusi, teha teistmoodi. Aga kui suhted peres on paigast ära, siis mulle tundub, et see kaua ei kesta,“ tõdes Pindmaa.

Kõige olulisemad vestlused kipuvad jääma hilja peale

Kes hakkab ettevõtet tulevikus juhtima? Kes seda omab? Kes teeb otsuseid? Mis saab siis, kui kõik lapsed tahavad ettevõttes kaasa lüüa või vastupidi, kui ükski neist ei taha vanemate loodut jätkata?

Tanel Targa sõnul jõuavad pereettevõtted advokaadi juurde sageli alles siis, kui probleem on juba tekkinud. Ometi oleks parim aeg keeruliste kokkulepete tegemiseks just siis, kui suhted on head.

Ühe võimalusena aitab tuleviku küsimused läbi rääkida perekonna harta, kus saab kokku leppida pere ühised põhimõtted, rollid ja ootused. Selle suurim väärtus ei pruugi Targa sõnul olla isegi valmis dokument, vaid protsess ise: pere peab ühe laua taha istuma ja ausalt rääkima, millisena igaüks tulevikku näeb.

Mõnikord võib sellise vestluse tulemus olla ka arusaamine, et ettevõtte jätkamine järgmises põlvkonnas ei olegi pere jaoks parim lahendus.

Kas võrdsus tähendab alati õiglust?

Eriti keeruliseks muutub olukord siis, kui peres on mitu last, kuid ettevõtet sobib juhtima neist ainult üks.

Kas kõik peaksid saama ettevõttest võrdse osa? Kas üks laps võib olla tegevjuht, samal ajal kui kõik õed-vennad jäävad omanikeks? Ja kas perekonnanimi peaks üldse andma ettevõttes eelise?

Targa hinnangul võiks perekonnanimi anda võimaluse, kuid mitte automaatselt ametikohta. Pereettevõttes töötavale lapsele peaksid kehtima samad professionaalsed nõudmised nagu teistele töötajatele.

Siit tekib aga pereettevõtete üks ebamugavamaid küsimusi: kuidas olla korraga õiglane oma laste ja ettevõtte vastu, kui nende võimed, soovid ja ambitsioonid on erinevad?

Kõige raskem võib olla õigel ajal lahti lasta

Põlvkonnavahetuse puhul ei piisa sellest, et järgmine juht on valmis. Ka ettevõtte asutaja peab olema valmis kontrollist loobuma.

Aastaid või aastakümneid ettevõtet ehitanud inimese jaoks ei ole see sugugi lihtne. Ettevõte on tema elutöö, suhted klientide ja töötajatega on kujunenud aastatega ning otsustaja rollist kõrvale astumine võib tunduda palju suurema muutusena kui lihtsalt ametinimetuse vahetamine.

Veel keerulisem võib aga olla tunnistada, et järgmine põlvkond ei tahagi pereettevõtet jätkata.

Mis hetkel peaks asutaja hakkama vastutust päriselt edasi andma? Kuidas öelda oma vanemale, et tema juhtimisviis enam ei tööta? Ja mis saab ettevõttest siis, kui pere seest sobivat või huvitatud järgmist juhti ei tulegi?

Aga mis saab siis, kui homset ei jõuta planeerida?

Põlvkonnavahetusest räägitakse sageli kui aastatepikkusest protsessist. Elu ei pruugi aga anda aega seda protsessi rahulikult läbi teha.

Mis juhtub ettevõttega siis, kui selle omaniku või võtmeisikuga juhtub midagi ootamatult? Kes saab järgmisel hommikul otsuseid teha? Kas ülejäänud pere üldse teab, milline oli asutaja soov? Ja kas inimesed, kellele ettevõtte tulevik loodetakse jätta, tahavad seda vastutust päriselt võtta?

Need on küsimused, millele võiks vastus olemas olla enne, kui neid päriselt vaja läheb.

Pereettevõttes ei jää keerulised küsimused ainult koosolekulaua taha. Raha ja omand võivad panna proovile õdede-vendade suhted, ettevõtte teemad kanduda paratamatult ka pereellu ning ühel hetkel võib pere ees seista küsimus, kas ettevõtte jätkamine on üldse parim lahendus.

Kuidas hoida pere ja äri vahel tasakaalu nii, et kumbki selle käigus kannatada ei saaks? Millised kokkulepped tasub teha ajal, mil kõik saavad veel hästi läbi, ja milliseid vestlusi ei tohiks lükata hetkeni, mil probleem on juba käes?

Saate teises osas vaatame koos Pereettevõtjate konverentsi programmijuhi Kadri Allastega otsa ka 12. novembril toimuvale konverentsile ning teemadele, millest Eesti pereettevõtjatel praegu kõige enam põhjust rääkida on.

Nendest ja paljudest teistest pereettevõtluse keerulistest küsimustest kuuleb lähemalt saatest „Võitjate põlvkonnad“.

Saadet juhib Kristel Viitmann.

Fotol: Tanel Tark, Aigar Pindmaa, Kadri Allaste, Kristel Viitmann.