Aeg on hakata mõtlema, kuidas loodavat rahvusvahelist raudteeühendust parimal moel Eesti ettevõtjate huvides tööle panna, kirjutab Rail Balticu projektijuht Indrek Sirp.
Viimase poole aasta jooksul oleme astunud pika sammu lähemale tosina aasta pärast töötavale Euroopa rööpalaiusega raudteeühendusele Euroopa keskosaga. See on mõeldud nii reisijaile ja turistidele alternatiivseks transpordiks kui ka ettevõtjatele kaubavoogude mitmekesistamiseks ja lisaväärtuse loomiseks.
Vähesed kahtlevad selles, et Eestil on uuest ja kiiremast raudteeühendusest väga palju võita. Isegi kriitikute hulgas leidub vaid käputäis ortodoksseid Rail Balticu vastaseid. Mida aeg edasi, seda rohkem projektist teatakse, seda rohkem on vastuseid inimesi paeluvatele küsimustele ja seda väiksemaks jääb ka kahtlejate ring. Mitmed ettevõtjadki on tunnistanud oma algset skepsist, mis nüüdseks on asendunud ettevaatliku optimismiga.
Mõistetakse, et Eesti kuulub Euroopa majandusruumi. Samuti seda, et kui soovime sellesse ruumi kuulumist maksimaalselt ära kasutada ja luua soodsa keskkonna reisi- ja kaubavoogudele ka siinses piirkonnas, siis tuleb meil täna seista oma riiklike ja majanduslike huvide eest, arvestades tulevikuarenguid, mitte vaid hetkesituatsiooni. Rail Balticu turundamine ning kaubavedajatele-logistikutele atraktiivseks muutmine saab olema üks Balti riikide poolt loodava ühisettevõtte peamisi funktsioone. Kuid kõik ettevõtjad võiksid juba täna arvestada oma pikaajalistes plaanides Rail Balticu positiivsete mõjudega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rail Balticu projektijuht Indrek Sirp tõdeb, et klastripõhine koostöö on toiminud edukalt juba üsna mitmes sektoris ning kindlasti võiks midagi sarnast rakendada ka Rail Balticu projekti arendamiseks. Loe pikemalt tänase Äripäeva paberlehes.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Balti riikidest läbi Poola Saksamaale välja viiv kiire raudteeühendus Rail Baltic tõstaks ka Soome majanduse konkurentsivõimet, luues alternatiivkanali meretranspordile, mis väävlidirektiivi jõustudes tuntavalt kallimaks läheb, kirjutas läinud nädalal Soome majandusleht Kauppalehti.
Eesti Raudtee juhatuse esimehe kohalt Läti Raudtee peainseneriks tõusnud Kaido Simmermanni sõnul toetab Leedu valitsus ja Raudtee Rail Balticu rajamist, kuid tegelikult toimub midagi muud.
Eilsel Rail Balticu rakkerühma kohtumisel jõudsid Eesti, Läti ja Leedu esindajad arusaamale, et Rail Balticu ühisettevõtte asutamise ajagraafik ei võimalda ettevõtte asutamist 1. jaanuariks 2014.
Täna avalikustati Rail Balticu trassi kulgemine Harju-, Rapla- ja Pärnumaa omavalitsustes.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.