- OMX Baltic0,39%315,44
- OMX Riga−0,14%928,57
- OMX Tallinn0,14%2 158,37
- OMX Vilnius0,38%1 506,88
- S&P 5001,44%7 709,75
- DOW 301,7%54 084,3
- Nasdaq 2,02%26 438,23
- FTSE 1000,2%10 879,38
- Nikkei 2250,32%63 957,53
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,92
- OMX Baltic0,39%315,44
- OMX Riga−0,14%928,57
- OMX Tallinn0,14%2 158,37
- OMX Vilnius0,38%1 506,88
- S&P 5001,44%7 709,75
- DOW 301,7%54 084,3
- Nasdaq 2,02%26 438,23
- FTSE 1000,2%10 879,38
- Nikkei 2250,32%63 957,53
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,92
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rõtov: loome sukasäärefondi
Miks sunnitakse meid tegema oma teise samba investeeringuid kopsaka haldustasudega? Miks ei võiks üks teise samba fond olla näiteks ainult tavalise deposiidi põhine ja olematute halduskuludega, küsib Äripäeva peadirektor Igor Rõtov.
Fondi võiks teha Eesti Panga juurde. See annaks meile võimaluse jätta kinni maksmata fondihaldurite kõrged palgad ja kasumeid. Nimi oleks Sukasäärefond. Ma ei usu, et inimesed seda väga palju kasutaksid, aga mõju kogu teise samba süsteemile võiks olla vägagi tervendav.
Väikeinvestorina olen investeerinud nii teise kui ka kolmandasse sambasse, samuti otse aktsiatesse. 2008. aasta börsikrahhi esimeses faasis müüsin kõik aktsiad ja tõstsin kolmanda samba säästud aktsiafondist võlakirjafondi, seeläbi õnnestus mul suuremaid kaotusi vältida. 2009. aastal, kui aktsiahinnad olid vastu maad tambitud, investeerisin uuesti aktsiatesse, millega tegin väikesed kaotused tasa ja jõudsin päeva lõpuks ka plussi.
Samal ajal pidin aga abituna pealt vaatama, kuidas minu teise samba raha põles, ja ainukesed, kes selle pealt teenisid, olid fondihaldurid. Sukasäärefond oleks olnud mulle väga teretulnud.
Praegu on riik püüdnud teise sambasse investeerinud inimesi kaitsta nende endi rumaluse eest. Miks siis ei võiks olemas olla ka kaitsemehhanism fondihaldurite ahnuse vastu.
Autor: Igor Rõtov, Vilja Kiisler
Seotud lood
Swedbanki ettepanekule suurendada kohustuslikke makseid teise pensionisambasse kuni kümnendikuni palgast kirjutavad tõenäoliselt kahe käega alla ka kõik teised kommertspangad ja (pensioni)fondivalitsejad. Maksjate endi toetusprotsent sellele ettepanekule jääb aga tõenäoliselt kuhugi sellesama kümne protsendi kanti.
Swedbanki teatel on III pensionisammas oma aja ära elanud ning inimeste maksed II sambasse peaks olema suuremad.
Võlakirju saab märkida 14. augustini
Lords LB Asset Management’i hallatav investeerimisühing Tewox alustab 10 miljoni euro mahus võlakirjade avalikku pakkumist. 220 miljoni euro suurust kaubanduskinnisvara portfelli haldav äriühing pakub Baltimaade investoritele 8% aastatootlust (intressi), võlakirjade märkimine kestab kuni 14. augustini.
Enimloetud
1
“Maksuvõlgades ettevõtteid hüljanud poliitikud peaksid olema valijatele ohumärk”
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
“Maksuvõlgades ettevõtteid hüljanud poliitikud peaksid olema valijatele ohumärk”
“Maksuvõlgades ettevõtteid hüljanud poliitikud peaksid olema valijatele ohumärk”
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud ettevõtte kommentaar
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud ettevõtte kommentaar
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
“Maksuvõlgades ettevõtteid hüljanud poliitikud peaksid olema valijatele ohumärk”
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele