Finantstehingute maks peletab investeeringuid

Maksu alla lähevad praeguse plaani kohaselt kõik väärtpaberid, mis tähendab, et investeerimine muutub kallimaks ning kapital hakkab ootuspäraselt eelistama riike, kus säärast maksu ei ole.  See võib Eestist minema peletada ka need investorid, kellele senimaani oli raha siia paigutamise argumendiks kas või näiteks odav tööjõud – sellisel juhul jääb ju laekumata ka oodatud maksutulu.

Kuna Eesti kapitaliturg on niigi pisike ja eestlased kehvapoolsed investeerijad, pole mõju Eesti majandusele ilmselt küll kuigi suur, kuid asi on põhimõttes: kui FTM läheb läbi, on pinnas teistele riikideülestele maksudele loodud.Pikaajalist rahapaigutajat lööb maks vähem valusalt, kuid erilist kahju kannaks aktiivne investor, kes valib siis tehingute sooritamiseks pigem mõne teise riigi börsi. Maksu negatiivne mõju puudutab eri hinnangutel 0,5-1,7% SKP ulatuses ka reaalmajandust ning selle kaudu juba igaüht.

Maksu kehtestamise ametlikud põhjendused on finantssektori reguleerimise ja kauplemisrobotite ohjeldamise vajadus. Finantssektori reguleerimise vajadust põhjendatakse sellega, et finantssektor on jätnud ülemaailmse finantskriisi kahjud maksumaksjate kinni maksta. Seda võimalust paraku FTMi kehtestamine paraku tulevikus ära ei võta: finantsasutustel on endiselt võimalik oma suurenenud kulud klientide katta jätta.

Samuti loodetakse maksu kehtestamisega vältida turgude edasisist killustumist ning vähendada nende volatiilsust. Kuid see saab toimuda vaid likviidsuse vähenemise hinnaga. Ning kas maksuga tagantjärele „karistamine“ oma eesmärki täidab, on kaheldav. Populismiga piirneval „poliitilisel õiglusel“ ei ole turuloogika ja turu efektiivsusega palju pistmist. Mida rohkem lastakse kapitali hinnal kujuneda, seda parem.

Maksu positiivsest mõjust oleks võimalik rääkida alles siis, kui see kehtiks kogu maailmas, st kui reeglid oleksid igal pool ühesugused. Seetõttu on ameeriklaste juba vallandunud pahameel täiesti arusaadav: Ameerika investorid, kes on soetanud maksu alla minevat vara Euroopas, kannaksid reaalset kahju – ning teiste Euroopa-väliste riikide investorid samamoodi. Tõsiasi, et igale riigile jääb õigus omalt poolt kehtestada maksu lagi, ei muuda olukorda põhimõtteliselt, sest miinimumi paneb ikkagi paika Euroopa Komisjon.

Maksulaekumise eeldatav tulu on 30-35 miljardit eurot aastas ning tõsiasi, et Euroopa eelarvesse on raha vaja, on muidugi argument. Kuid raha ei peaks eelarvesse koguma reaalmajanduse kahjustamise hinnaga. Pole võimatu seegi, et maksu kogumise kulu ületab kokkuvõttes saadava tulu.

Autor: 1185-aripaev