Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Peeter Koppel: finantstehingu maksu mõju Eestile väike
Euroopa Komisjon esitas eile uuesti finantstehingute maksu direktiivi eelnõu. SEB privaatpanganduse osakonna strateegi Peeter Koppeli sõnul on maksu mõju Eestile väike.
”Maksu mõju Eestile on suhteliselt väike, sest meie turg just kõige suurem ei ole. Aga mis puudutab üldist keskkonda, kus me kahtlemata sees oleme, siis selliste maksuettepanekute tegemine iseenesest on kahtlemata äärmiselt kahetsusväärne,” sõnas Koppel.
Kui vaadata ajaloolist konteksti ja IMFi uuringuid sellest, kuidas finantstehingute maksud mõjunud on, siis on see Koppeli sõnul lõppkokkuvõttes ikkagi maks, mis mingisuguses kontekstis vähendab likviidsust, suurendab volatiilsust, selle kaudu ka kapitali hinda. Kui kapitali hind läheb kallimaks, siis on see arengu pidur.
Euroopa Komisjon esitas eile uuesti finantstehingute maksu (FTM) direktiivi eelnõu, mis viimase muudatuse kohaselt kehtiks küll vaid maksust huvitatud riikides, ent mille mõju ulatub üle terve ilma.Äripäev leiab, et FTM muudab Euroopa investeerimiskliima ebasoodsaks ning peletab investoreid riikidest, mis maksuga kaasa lähevad. Eesti on teatavasti nende hulgas.
”Kui rääkida mõjust pankadele, siis kuna maksumäärad on suhteliselt väikesed (0,1% või 0,01%) ja Eestis väärtpaberitehinguid väga palju ei tehta, siis koormus pankadele ei tohiks olla ülemäära suur,“ ütles riigikogu rahanduskomisjoni esimees Svem Sester finantstehingute maksu direktiivi kommenteerides.
Euroopa Komisjon esitab täna uuesti finantstehingute maksu direktiivi eelnõu, mis on kohandatud ringi nii, et see kehtib vaid maksust huvitatud riikides – sh Eestis –, ent millel on aga ootamatult suur mõju üle kogu maailma.
Eestis ja veel kümnes euroala riigis kavandatava finantstehingute maksu vastased kardavad negatiivset mõju pensionifondidele isegi nendes riikides, mis ise seda maksu ei kehtesta.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.