Anneli Andersen: arvamuslugudes on sadu väärt mõtteid, võtame need kasutusele

Eestis ilmub igal aastal sadu, kui mitte tuhandeid kvaliteetseid arvamuslugusid, mis pakuvad konkreetseid ettepanekuid riigi efektiivsemaks muutmiseks, maksude kogumise parandamiseks, kulude kärpimiseks või majanduse elavdamiseks. Paraku jääb suurem osa neist ettepanekutest vaid ühekordseteks arvamusartikliteks, mis hajuvad ajakirjandusväljaannete arhiividesse ning jäävad poliitilises otsustusprotsessis tähelepanuta.

Need on artiklid, kus oma ala eksperdid, ettevõtjad ja aktiivsed kodanikud pakuvad lahendusi Eesti ees seisvatele suurematele ja väiksematele probleemidele. Näiteks juhtis kunagine kolleeg ja endine õiguskantsler Allar Jõks mõned aastad tagasi tähelepanu sellele, et Eestil jääb aastas umbes 145 miljonit eurot käibemaksutulu kogumata välismaistelt e-poodidelt.

Helistasin Allarile, et uurida, kas midagi tema arvamusloo tulemusel ka muutus. Ei muutunud. Riik otsustas jääda ootama Euroopa Liidu direktiive, mis on tänaseks õnneks rakendunud. Aga tõsi on see, et samal ajal jäi Eesti riigil mitme aasta käibemaksutulu välismaistelt veebipoodidelt kogumata.

Selle platvormi eesmärk on koguda, süstematiseerida ja hoida kättesaadavana Eesti meedias avaldatud parimad ettepanekud ja ideed riigi arenguks. Ideeboksis oleksid arvamusartiklid jaotatud teemade kaupa, näiteks maksud, haridus, tervishoid, riigivalitsemise efektiivsus ja muu sarnane.

Kõige olulisemad ettepanekud saaksid veebipõhise rahvahääletuse teel esile tõstetud. Selliselt tekiks tugev rahvamandaat nendele ettepanekutele, mida inimesed ise kõige olulisemaks peavad ja mida poliitikud ei saa eirata.

Võiks ju mõelda, kas sama auku ühiskonnas ei kata juba rahvaalgatus.ee platvorm, mis võimaldab kodanikel ideid otse parlamendile esitada. Osaliselt ehk küll, aga suurem osa meedias avaldatud arvamusartikleid ei jõua kunagi rahvaalgatus.ee platvormile.

Meedia oleks hoopis tugevam jõud heade ideede välja filtreerimisel ja edasi nügimisel. Boonusena saavad meediaväljaanded suurema rolli ja mõjuvõimu ühiskonnas, osaledes aktiivselt ettepanekute esile tõstmisel ja avaliku arutelu kujundamisel ning aidates kaasa heade ideede jõudmisele poliitiliste otsustajateni.

Poliitikutele ja otsustajatele omakorda muutub lihtsamaks heade ideede leidmine ja kaalumine just siis, kui seda kõige enam vaja on. See omakorda suurendab ekspertide ja ühiskonna aktiivsete liikmete motivatsiooni avalikus arutelus osaleda, kuna nende arvamused saavad kiiremini kaasatud poliitilisse otsustusprotsessi.

Eesti ideeboks tõstab keskmesse ühiskondliku aktiivsuse ning toob avaliku sektori lähemale igale Eesti inimesele. Lisaks annab see ajakirjandusele veelgi tugevama ühiskondliku rolli, aidates neil toimida sõltumatu ja usaldusväärse neljanda võimuna.

Edasiarendusena võiks ideeboksi ühendada otse riigikogu seadusloomesüsteemiga, nii et rahva heakskiidu saanud ideed jõuaksid veelgi kiiremini poliitilisse päevakorda. Mõelda võib ka iga-aastase konverentsi korraldamisele, millega tõstetakse esile kõige mõjuvamaid ettepanekuid, heas mõttes nügitakse riiki nendega edasi tegelema ja tunnustatakse ühiskonna elus aktiivselt kaasa rääkinud inimesi.

Äripäeva poolt algatatud Eduka Eesti konkurss on juba üks suur samm edasi, aga see kestab vaid mõned kuud aastas ja otsib lahendusi Eesti pikaajalise edukuse tõstmiseks. Samal ajal ootavad lahendamist sajad väiksemad ja suuremad väljakutsed bürokraatia, riigi rahanduse, regulatsioonide ja majanduse elavdamise rindelt.

Loome Eesti parimate ideede andmebaasi, et väärt mõtted jõuaksid päriselt tegudeni!