Toomas Neemre: Eesti peab suutma ajast ette rebida

Taasiseseisvumise järel on Eesti olnud vaieldamatult edukas riik. Ent kuidas kasutada seni saavutatut tuleviku eduvõimaluste suurendamiseks? See võib tunduda kaelamurdvam ülesanne, kui ta tegelikult on.

Tänastes geopoliitilistes oludes toimuvad arengud erakordse kiirusega, päevade ja tundide jooksul, ning ootamatus suunas. Elame maailmas, mida juhitakse lühilausetega sotsiaalmeediapostituste kaudu.

Kuid kas tänane olustik ongi üldse erakordne?

SPI mõõdab riikide edu kolmel teljel:

1. Põhivajadused – turvalisus, toidu ja tervishoiu kättesaadavus.

2. Heaolu alused – haridus, infoühiskond ja keskkonnakvaliteet.

3. Vabadused ja võimalused – isiklikud õigused, kaasamine ja sallivus.

Kuidas aitavad SPI mõõdikud Eestil liikuda eesmärkide poole efektiivselt, tagades pideva tagasiside riigivalitsemise edukuse kohta?

Eesti üldskoor 2022. aasta SPI alusel on 86,16, millega paikneme 18. kohal. Valdkonnad, kus Eesti jääb maha Euroopa Liidu juhtivatest riikidest:

• Tervishoid ja heaolu – Eesti skoor on 74,02, samas kui näiteks Soomel on see 84,08. Madalam skoor võib viidata tervishoiuteenuste kättesaadavuse või kvaliteedi probleemidele.

• Isiklikud õigused – Eesti skoor on 69,64, võrreldes Rootsi 90,70ga. Võimalik, et teatud poliitilised või sotsiaalsed tegurid piiravad kodanike õigusi ja vabadusi.

Edukas riik ja organisatsioonid peavad olema valmis muutuvate oludega kiirelt kohanema. Inspiratsiooniks võib võtta Stephen Wolframi universumi arvutusmudelid, mis võimaldavad pidevalt jälgida ja korrigeerida arenguteid vastavalt uutele andmetele. Kuidas saaks Eestis kasutada sarnaseid andmemudeleid majanduse ja julgeoleku planeerimisel, et vältida hilinemist kriitiliste otsustega?

Masinõppe võimalused, mida pakuvad avalikud pilveteenused, võimaldavad meil analüüsida suuri andmemahte ja modelleerida parimaid arenguteid. Näiteks:

• AWS SageMaker suudab luua ennustusmudeleid hariduse ja tööturu arenguks.

• Google AI abil suudetakse luua mudeleid valgu tertsiaarstruktuuride arvutamiseks, mis kiirendab meditsiiniuuringuid.

• Azure ja OCI teenused võimaldavad organisatsioonidel optimeerida ressursikasutust ja investeeringuid.

Riigieelarve debattide käigus kuuleme tõdemust, et tegevuspõhine eelarve ei võimalda arusaamist riigi tuludest ja kuludest. Samuti puuduvad valimistevahelisel perioodil preventatiivsed kontrollid ebaefektiivse ressursikasutuse blokeerimiseks. Kuidas selle probleemiga edualt toime tulla?

Lahendus: kasutame pangandusest tuntud tingdeponeeritud rahastamise („escrow funding“) meetodit, mis lubab riigihalduses kasutada tulemuspõhiseid eraldisi. Vahendid vabanevad automaatselt alles siis, kui vastav haldusala saavutab vahe-eesmärgid.

Ajalugu on näidanud, et suurimad riiklikud ebaõnnestumised tulenevad passiivsusest ja hilinemisest. Ebaõnnestumise näidetena võib tuua COVID-19 vaktsiinide paanikaostud või energiajulgeoleku tagamise vajaduse ignoreerimine.

Edu saavutamiseks on võtmetähtsusega julged ja ennetavad otsused, mis põhinevad teadusel, tehnoloogial ja strateegilisel prognoosimisel. Nii suudame kindlustada rahvusliku julgeoleku, majandusarengu ja ühiskonna heaolu.

Eesti peab suutma end välja rebida sündmustele reageerijate liigast ning liikuma trendide loojana ajast ees!