• OMX Baltic−0,18%298,32
  • OMX Riga−0,23%931,38
  • OMX Tallinn−0,24%1 970,46
  • OMX Vilnius−0,06%1 292,31
  • S&P 500−0,09%6 840,51
  • DOW 30−0,38%47 560,29
  • Nasdaq 0,13%23 576,49
  • FTSE 100−0,03%9 642,01
  • Nikkei 225−0,1%50 606,53
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%89,79
  • OMX Baltic−0,18%298,32
  • OMX Riga−0,23%931,38
  • OMX Tallinn−0,24%1 970,46
  • OMX Vilnius−0,06%1 292,31
  • S&P 500−0,09%6 840,51
  • DOW 30−0,38%47 560,29
  • Nasdaq 0,13%23 576,49
  • FTSE 100−0,03%9 642,01
  • Nikkei 225−0,1%50 606,53
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%89,79
  • 07.04.25, 12:00

Eerika Sternfeld, Maria Eliisa Metsis: 8 väikest sammu loodus- ja inimsõbraliku Eesti suunas

Suur muutus saab alguse väikestest sammudest, kirjutavad Eerika Sternfeld ja Maria Eliisa Metsis arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eerika Sternfeld ja Maria Eliisa Metsis.
  • Eerika Sternfeld ja Maria Eliisa Metsis.
  • Foto: Erakogu
Kõik on kuulnud, et tänapäeva maailm muutub kiiresti. Seega meie sellest pikalt ei kirjuta, vaid asume kohe asja juurde, tuues välja mõned probleemid ning pakkudes neile lahendused. Need on küll vaid mõned paljudest, kuid suur muutus saab alguse väikestest sammudest.
1. Päikesepaneelid parklate kohale
Päiksepaneelid võiksid olla paigutatud autoparklate kohale. See lahendaks kaks probleemi korraga – pakuks autodele varju ning kasutaks ruumi säästlikult, et paneelipargid ei laiuks väärtuslikel niidualadel. Lisaks toodetaks niiviisi elektrit tarbijatele lähemal, mis vähendaks vajadust selle transportimise järele.

Artikkel jätkub pärast reklaami

2. Tuulikud inimasustuse lähedale
Viimasel ajal palju kõmu tekitanud tuulikud tuleks rajada linnade tööstusrajoonidele võimalikult lähedale. See oleks otstarbekam kui nende loodusesse püstitamine, sest taustal kostvale tehasemürale lisanduvad tuulikulabade tekitatavad helid ei suurendaks oluliselt üldist mürataset.
Lindudele meeldiks samuti, kui valgeid hiiglasi ei pandaks püsti otse nende lennuteedele, mis välistaks ka metsaraadamise lihtsalt maa juurdesaamise eesmärgil.
3. Puidu väärindamine järgmisele tasemele
Kestvad debatid raiemahu üle ei tee puidu väärindamise teemalisi arutelusid lihtsamaks, kuid see on oluline osa sellest, et ressursid võimalikult suures osas ära kasutada.
Praegu on puidu väärtusahel tugevasti mehaanilise väärindamise (ehk saematerjali ja puittoodete) poole kaldu. See on ka mõistetav, kuna puidu keemilise väärindamise (puidust näiteks tekstiili, pakendite või muu säärase tootmine) arendamine on olnud kallis. Oleks aga suur kasu, kui selle jaoks leitaks vahendeid, et Eesti mullas kasvanud puu kasutataks võimalikult suures osas ära siinsamas, et tulu jääks siia.
See hõlmab ka kõigi jääkide kasutamist uutes toodetes. Tunnustame selles vallas seni tehtud tööd ning kõiki ettevõtteid, kes seda juba teevad. Puidu kasutamist energia saamiseks siinkirjutajad selles artiklis ei käsitle, ehkki ka see on oluline teema.
4. Niitmine - õnnetus või õnnistus?

Artikkel jätkub pärast reklaami

Teeääred ja vähese liiklusega kohtades liiklussaared võiksid vabalt jääda niitmata, et hoida elurikkust. Kellele seda maltsa siis vaja on, võivad mõned küsida.
Mesilastele ja teistele putukatele on niitmata maalapike aga eluliselt tähtis, sest võrdub nende toidulaua ja elupaigaga. Väiksema liiklusega aladel on putukatel ka teeäärtes veidi kindlam elada kui suurte teede ääres, sest pole nii suurt ohtu, et keegi neid nende teeületuse ajal enda tuuleklaasile lapikuks sõidaks.
Puugikartjatele võib rahustuseks ütelda, et puugid ei oska läbi autoakna hüpata. Seega on mõistlik hoida kokku hoolduskuludelt ja lasta metsikul loodusel püsida seal, kus veel saab. Täpsustame, et ei räägi pooleteise meetri kõrgustest putkedest, mis juba juhi vaadet segavad, vaid leiame, et iga asja jaoks läheb kusagilt mõistlik piir.
5. Ei liigsele tehnoloogiastumisele
Kui mõnes kohas on tehnoloogia areng vägagi tervitatav, siis teise paika ei pruugi see nii hästi passida. Kinnisvarahalduses tehnosüsteemide korrasoleku kaugjuhitavat kontrollimist võimaldav tehisintellekt? Palun väga, andke tuld.
Kunstnikud kaotavad oma töö, sest neid asendab tehnoloogia? Mitte kõige parem idee. Iva seisneb selles, et nendes valdkondades, kus tehnoloogia saab inimese tööd täiendada ja tõhustada, on see sobiv, aga seal, kus digindus inimeselt igapäevase leiva ära võtab, tuleks enne kaks - või veel parem, kolm - korda mõtelda.
6. Poliitikute palgad alla
Poliitikutel ei tohiks olla võimalik iseenda palka tõsta ja enamusel tuleks palka vähendada. Kõrgete palkadega poliitikuid on rahval raske usaldada, sest võimukandjad ei tea, kuidas keskmise palgaga inimene tänapäeval hakkama saab.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Olles ülejäänud rahvaga sarnasel tasandil, on palju lihtsam aja ja probleemidega kaasas käia. Raha on Eestil vaja paljudes valdkondades ja puudust on palju.
7. Protsendilised trahvimäärad
Trahvimäärad võiksid olla kindel protsent inimese sissetulekust, mitte kindel summa. Siis ei peaks vaesem inimene jääma ilma oma leivast ja rikkam ei mõtleks trahvidest kui tavalisest maksust.
Hetkel võib rikkam ehitada ehituskeeluvööndisse, teades, et maksab lihtsalt trahvi hiljem kinni, sest see kindel trahv ei ole tema jaoks kuigi oluline summa. Kui muuta trahvid protsendilisteks, oleksid need kõigile võrdsemad.
8. Bussisõit tasuta
Meie viimane arvamus on, et bussipiletid võiksid olla tasuta kõikidele õpilastele ehk nii üli- kui ka kutseõpilastele. Me tudengitena ei hakka oma arvamust isegi põhjendama.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud.Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.

Seotud lood

Arvamused
  • 07.04.25, 06:00
Peeter Raudsik: võidab see, kes tarbib kõige rohkem elektrit
Eesti peaks olemasoleva energiatarbimise üle viima elektrile, sest elektrifitseerimine aitab tekitada energiatõhusust. Eesti majandusele positiivse laengu andmine algabki elektritarbimise plahvatuslikust kasvust, kirjutab Peeter Raudsik arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Arvamused
  • 06.04.25, 17:00
Tõnis Soopalu: Eesti toit vajab pääsukesest suuremat märki
Nagu Inglismaal on kampaania „We back British farming“, võiks meil olla sarnane toidupatriootlik kampaania, mis tõstab teadlikkust Eesti talutoidust ja selle kaudu kogu põllumajandusest, kirjutab Tõnis Soopalu arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Arvamused
  • 06.04.25, 15:00
Ivo Melder: revolutsiooniline innovatsioon tulekahjudega võitlemiseks
Võtame Eestis kasutusele impulss-põhise tulekustutustehnoloogia, mis muudab tulekustutamise olemust ja oleme sellega maailma innovatsiooni suunanäitajad, kirjutab Ivo Melder arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Arvamused
  • 06.04.25, 13:00
Kaur Lass: seame sisse isikliku vastutuse ametnikele ja poliitikutele
Isikliku vastutuseta riigi ja omavalitsussektoris kulgeme ummikteel. Aeg on sätestada ametnikele ja poliitikutele selge isiklik (sh otsene rahaline) vastutus, kirjutab Kaur Lass arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
  • ST
Sisuturundus
  • 05.12.25, 10:03
Club One viib Tallinki lojaalsusprogrammi senisest personaalsemale ja nutikamale tasemele
Üle 18 aasta muutumatuna püsinud Tallinki Club One’i lojaalsusprogramm läbis põhjaliku uuenduskuuri. Uued sammud ja värsked ideed tulenesid nii klientide ootustest kui ka ettevõtte soovist pakkuda lojaalsetele klientidele paremaid ja õiglasemaid hüvesid.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
Luutari üheks põhiliseks äriks on saanud kulla kokkuost ja müük, rääkis ettevõtte omanik ja juht Luule Emmar.
Saated
  • 08.12.25, 09:38
Pandimajade perenaine: kulla hinnaralli tõi hüppelise kasvu
Kiiresti laieneva firma vastu tuntakse huvi välismaalt
Äripäeva Lääne-Virumaa TOPi võitnud Kunda Sadama juhile Daimar Truijale (paremalt teine) andsid tunnustuse üle Coop Panga juht Arko Kurtmann (vasakult esimene), töötukassa juht Gert Tiivas (vasakult teine) ja Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
  • PRO
TOP
  • 05.12.25, 06:00
Lääne-Viru edukaim on hädas kaikaid kodarasse loopivate naabritega
Lisatud 100 Lääne-Virumaa edukamat ettevõtet
Kangete napside kõrval on ASi Prike portfellis ka Guinnessi õlu.
Majandustulemused
  • 04.12.25, 14:50
Alkoholimüüja kasvatas käivet
Äripäeva Raplamaa TOPi võitnud ERA Valduse ASi rabameister Andres Soomre (vasakult teine). Teda õnnitlevad töötukassa juht Gert Tiivas (vasakult), Coop Panga juht Arko Kurtmann ja Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
  • PRO
TOP
  • 04.12.25, 11:00
Raplamaa TOPi võitjal oli rekordaasta
Lisatud 100 Raplamaa edukamat ettevõtet
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

78%
13.1%
8.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele