• OMX Baltic−0,18%298,32
  • OMX Riga−0,23%931,38
  • OMX Tallinn−0,24%1 970,46
  • OMX Vilnius−0,06%1 292,31
  • S&P 500−0,09%6 840,51
  • DOW 30−0,38%47 560,29
  • Nasdaq 0,13%23 576,49
  • FTSE 100−0,03%9 642,01
  • Nikkei 225−0,46%50 421,71
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%89,79
  • OMX Baltic−0,18%298,32
  • OMX Riga−0,23%931,38
  • OMX Tallinn−0,24%1 970,46
  • OMX Vilnius−0,06%1 292,31
  • S&P 500−0,09%6 840,51
  • DOW 30−0,38%47 560,29
  • Nasdaq 0,13%23 576,49
  • FTSE 100−0,03%9 642,01
  • Nikkei 225−0,46%50 421,71
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%89,79
  • 24.03.25, 14:02

Aarne Leisalu: paneme valimised roteeruma

Roteeruv valimissüsteem suurendaks oluliselt valitavate kogude kompetentsust, kirjutab Aarne Leisalu arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
“Sageli tekib pärast valimisi olukord, kus suur hulk uusi saadikuid on sunnitud omandama elementaarseid oskusi ja õppima selgeks seadusandliku süsteemi toimimise nüansid ning viima end kurssi seadusandliku kogu varasema tegevusega,” kirjutab Aarne Leisalu.
  • “Sageli tekib pärast valimisi olukord, kus suur hulk uusi saadikuid on sunnitud omandama elementaarseid oskusi ja õppima selgeks seadusandliku süsteemi toimimise nüansid ning viima end kurssi seadusandliku kogu varasema tegevusega,” kirjutab Aarne Leisalu.
  • Foto: Erakogu
Ühiskonna järjepidevuse tagamiseks on vältimatu kujundada poliitiline süsteem ühiskonna jätkusuutlikkust tagavana ja maksimaalselt suure hulga ühiskonnaliikmete ühishuvidele vastavana. Eelkõige on see võimalik kodanike ühiskonna juhtimisse ja arendamisse laialdasema kaasamise võimaluste loomisega. Nii on võimalik vähendada kodaniku ja riigi kaugenemist, ametnikkonna korrumpeerumist ja poliitikute põhimõttelagedust.
On üldtuntud tõde, et vajalikud, kuid karmid ühiskonnakorralduslikud otsused tehakse pärast valimisi – lootuses, et valija neid järgmiste valimiste ajaks enam ei mäleta – ning enne valimisi n-ö asfalteeritakse tänavaid ja lapitakse auke ja moositakse muul kombel valijat, jättes riigile/omavalitsusele vajalikud ebamugavamad otsused tulevikuks.
Valimiseelne propaganda hakkab muutuma juba naljakaks oma ületrumpavate vastutustundetusele lähenevate lubaduste, tänavakampaaniate, nänni jagamisega jms, mis kaovad kohe kuni järgmiste valimisteni. Seetõttu kulgeb riigi areng ning valitute suhtlus valijaga suuresti valimistsükleid mööda, vaatamata kogukonna või majanduse vajadustele.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Järjepidevam juhtimine
Eelnevast tulenevalt oleks vajalik riigijuhtimise terviknägemuse ja kvaliteedi tagamiseks säilitada järjepidevus nii riigi kui ka omavalituste valitavates organites. Käesoleval ajal kannavad seda vaid võimuorganite ametnikkond ja tagasivalitud saadikud.
Sageli tekib pärast valimisi olukord, kus suur hulk uusi saadikuid on sunnitud omandama elementaarseid oskusi ja õppima selgeks seadusandliku süsteemi toimimise nüansid ning viima end kurssi seadusandliku kogu varasema tegevusega. Teisalt tekib olukord, kus kogenud karjääripoliitikul on head võimalused oma „tarkust“ läbi suruda ning ametnikel otsuseid „vajalikus“ suunas kujundada.
Valitavate kogude jätkusuutlikkust ja kompetentsust suurendaks oluliselt roteeruv valimissüsteem. See tähendaks, et igal valimisperioodil valitakse uuesti vaid kolmandik (või pool) valitavast kogust. Samas tuleb valimiste vahelist perioodi vastavalt lühendada ja valmisseadustikku lihtsustada.
Seekaudu tekiks järjepidevam riigi ja kohaliku omavalitsuse juhtimine, väheneks pikast valimisperioodist tulenev juhtimise ja arengu laperdamine, aga tekiks ka võimu selgem sidestatus valijate huvidega. Kiiremini kaovad olukorrad, kus riiki juhib vähese valijate toetusega koalitsioon ja valijate tegelik tahe realiseerub alles iga nelja aasta järel.
Arvestatav vastuväide on see, et sagedasemad valimised on täiendav kulutus. Samas peaks riigi/kohaliku omavalitsuse juhtimisotsuste kvaliteedi tõus ja järjepidevus need kulud suuresti kompenseerima. Pealegi viivad sagedasemad valimised alla ka otsesed valimiskulutused ning kahandavad võimu teostamise ja riigi arengu tsüklilisust.
Otseseid valimiskulutusi aitaks alandada riigikogu ja kohalike omavalitsuste valimiste ajaline ühendamine ning edasine internetipõhiste valimiste laienemine ja areng.
Jätame teki sikutamata

Artikkel jätkub pärast reklaami

Valitud kogus peab saadik esindama vastavat piirkonda tervikuna. Rääkida oma küla/valla/linna valijate esindamisest on kohatu ning piirkonna tervikhuvisid ja -arengut kahjustav. Ka kohalike omavalitsuste volinikud peavad endale selgelt aru andma, et nad ei esinda mitte oma küla, vaid omavalitsust tervikuna ja peavad vaeva nägema selle tervikliku arendamise eest.
Seepärast tuleb valimised läbi viia üldriiklike (või valla/linna) üldnimekirjade alusel konkreetseid piirkondi välistavalt. Sellest ei tule midagi head, kui valitavate kogude liikmed hakkavad n-ö tekki kiskuma oma valimispiirkonna huvidest lähtuvalt.
Eesti-suguse väikeriigi eduks on originaalsed tervele mõistusele tuginevad lahendused. Teistest edukamad suudame olla vaid oma osavuse, kiire otsustamise ja tegutsemise, aga ka võimu ja vaimu ühtsuse tõttu.
Roteeruv valitavate kogude valimissüsteem, valijale mugavalt korraldatud hääletussüsteem ning ühishuvide suurem esindatus ja seekaudu suurem kodanikkonna kaasatus riigijuhtimisse võiksid olla olulised väikese ühiskonna jätkusuutlikkust tagavad ideed.
Pane eduidee kirja ja võida 10 000 eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2025.
Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

Seotud lood

Arvamused
  • 23.03.25, 16:00
Tiit Kolde üleskutse: head mõtted väärivad kristalliseerimist
Osalemine arvamuskonkursil Edukas Eesti võib tuua auhinna, aga päris kindlasti annab väärt mõttele laiema kõlapinna ning suurendab selle teoks saamise tõenäosust, kirjutab konkursi toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Arvamused
  • 23.03.25, 06:30
Toivo Külaviir: nii saame riigieelarve koostamise tõhusamaks
Riigi majandus tuleb üles ehitada kindlate põhimõtete järgi, mis tagavad pikaajalise stabiilsuse ja kasvu, kirjutab Toivo Külaviir arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Arvamused
  • 22.03.25, 13:39
Mait Schmidt: saame paremaks läbi… golfi
Jään endale kindlaks – golfist võiks saada Eesti edulugu, kirjutab Estonian Golf & Country Clubi (EGCC) asutaja Mait Schmidt arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Arvamused
  • 20.03.25, 16:00
Anu Villmann: las ametnikud ja ettevõtjad teevad ajutist töövahetust
Kui ametnik või teenistuja roteeruks kuuks-paariks hotelli, aiandisse või elementmajade tootja tsehhi, siis aduks ta nii konkreetse sektori kui ka üksikettevõtte tööloogikat ning näeks ühtlasi ära, kuidas riik saaks ulatada abikäe. Ka ettevõtjate lühiajaline roteerimine riigiametisse looks edasiviivat mõistmist, kirjutab Anu Villmann arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
  • ST
Sisuturundus
  • 04.12.25, 13:17
Millised on investeerimisvõimalused võlakirjaturul?
Käesoleval aastal on võlakirjad jõudnud rohkem Eesti investorite vaatevälja. Hoiuseintresside langemise tõttu otsitakse alternatiive ning seda teevad eelkõige need investorid, kes soovivad oma portfellis riske hajutada või vältida aktsiaturgude riski.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
Luutari üheks põhiliseks äriks on saanud kulla kokkuost ja müük, rääkis ettevõtte omanik ja juht Luule Emmar.
Saated
  • 08.12.25, 09:38
Pandimajade perenaine: kulla hinnaralli tõi hüppelise kasvu
Kiiresti laieneva firma vastu tuntakse huvi välismaalt
Äripäeva Lääne-Virumaa TOPi võitnud Kunda Sadama juhile Daimar Truijale (paremalt teine) andsid tunnustuse üle Coop Panga juht Arko Kurtmann (vasakult esimene), töötukassa juht Gert Tiivas (vasakult teine) ja Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
  • PRO
TOP
  • 05.12.25, 06:00
Lääne-Viru edukaim on hädas kaikaid kodarasse loopivate naabritega
Lisatud 100 Lääne-Virumaa edukamat ettevõtet
Kangete napside kõrval on ASi Prike portfellis ka Guinnessi õlu.
Majandustulemused
  • 04.12.25, 14:50
Alkoholimüüja kasvatas käivet
Äripäeva Raplamaa TOPi võitnud ERA Valduse ASi rabameister Andres Soomre (vasakult teine). Teda õnnitlevad töötukassa juht Gert Tiivas (vasakult), Coop Panga juht Arko Kurtmann ja Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
  • PRO
TOP
  • 04.12.25, 11:00
Raplamaa TOPi võitjal oli rekordaasta
Lisatud 100 Raplamaa edukamat ettevõtet
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

78%
13.1%
8.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele