Iduettevõtja: vesinik tähendab sõltumatust, riiklik nõudlus on siin kohane

Paari päeva eest sildus Muugal esimene rohemetanooliga sõitev laev, milline on laevakütuste tulevik, sellest rääkis Tallinna Sadama juhatuse liige ja äriarenduse juht Rene Pärt Äripäeva raadios.

Metroserti vesiniku valdkonnajuht Priit Ilomets ütleb saates ”Energiatund”, et tulevik peab kuuluma rohevesinikule, mis on aga hetkel fossiilkütustest toodetud vesinikust 4-5 korda kallim.

Kohalikud ja taastuvalt toodetud kütused pidid aitama Euroopal ja Põhja-Ameerikal teha rohepööret ning päästma maakera kliima. Nüüd vajavad nende tootjad hoopis ise päästmist. Appi tõttas Euroopa Liit, mis sunnib lennuettevõtjaid biokütustele üle minema. Võitjateks on biokütuste aktsiad.

Skandinaavia ja Prantsuse investorite laenurahaga püstitab Sunly siia ja lähiriikidesse päikese- ja tuuleparke, mille võimsus on suurem kui meil praegu terve riigi peale kokku.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.