Iduettevõtja: vesinik tähendab sõltumatust, riiklik nõudlus on siin kohane
Valitsus lubab oma värskes programmis astuda samme vesiniku riikliku nõudluse suurendamiseks. Kuidas see lubadus oleks otstarbekas ellu viia, nii et sellest kogu majandus võidaks, kirjutab vesinikutehnoloogia ettevõtte PowerUP Fuel Cells OÜ tegevjuht ja asutaja Ivar Kruusenberg.
Paari päeva eest sildus Muugal esimene rohemetanooliga sõitev laev, milline on laevakütuste tulevik, sellest rääkis Tallinna Sadama juhatuse liige ja äriarenduse juht Rene Pärt Äripäeva raadios.
Metroserti vesiniku valdkonnajuht Priit Ilomets ütleb saates ”Energiatund”, et tulevik peab kuuluma rohevesinikule, mis on aga hetkel fossiilkütustest toodetud vesinikust 4-5 korda kallim.
Kohalikud ja taastuvalt toodetud kütused pidid aitama Euroopal ja Põhja-Ameerikal teha rohepööret ning päästma maakera kliima. Nüüd vajavad nende tootjad hoopis ise päästmist. Appi tõttas Euroopa Liit, mis sunnib lennuettevõtjaid biokütustele üle minema. Võitjateks on biokütuste aktsiad.
Skandinaavia ja Prantsuse investorite laenurahaga püstitab Sunly siia ja lähiriikidesse päikese- ja tuuleparke, mille võimsus on suurem kui meil praegu terve riigi peale kokku.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.