Metroserti vesiniku valdkonnajuht Priit Ilomets ütleb saates ”Energiatund”, et tulevik peab kuuluma rohevesinikule, mis on aga hetkel fossiilkütustest toodetud vesinikust 4-5 korda kallim.

- Fotol 2022. aastal pildistanud Lufthansa lennuk, mis on plaanis varustada vesiniku infrastruktuuri, vedela vesiniku paagi ja kütuseelemendiga.
- Foto: Axel Heimken
Vesiniku tootmine ja kasutamine ei ole majanduses uus nähtus, vesinikku toodetakse maailmas 90–100 miljonit tonni aastas. Küll aga on suhteliselt uus elektrolüüsi teel heitmevabalt toodetud vesinik, mille tootmiseks on vaja odavat roheelektrit. Ilomets tunnistab saates, et sel kümnendil ettevõtetel rohevesiniku investeeringud veel kindlasti ära ei tasu.
Rohevesiniku hinnast moodustab umbes 70% elektri hind. ”Täiesti suur hüpe rohevesiniku suunal pole võimalik, aga suund peab olema eesmärgi poole paika pandud,“ kinnitab Ilomets. Praegu moodustab Ilometsa sõnul kahjuks veel 95% toodetud vesinikust fossiilsest kütusest toodetud vesinik.
Priit Ilometsalt uurime veel, miks alustati Metroserti rakendusuuringute keskuses vesiniku teemadega tegelemist ning milliseid teenuseid hakatakse pakkuma vesinikuga tegelevatele ettevõtetele. ”Rakendusuuringute keskus aitab ettevõtetel vesiniku arendamisega seotud ”surmaorgu” ületada, ühendades alusuuringuid konkreetsete toodete väljaarendamisega,” sõnastab Ilomets.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saatejuht on Lauri Leet.
Spetsialist: tahame rohevesinikku, aga praegu domineerib odavam ja saastavam
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Käesoleval aastal on võlakirjad jõudnud rohkem Eesti investorite vaatevälja. Hoiuseintresside langemise tõttu otsitakse alternatiive ning seda teevad eelkõige need investorid, kes soovivad oma portfellis riske hajutada või vältida aktsiaturgude riski.