Süsteemselt toimides saame Eesti majandust energiamajanduse abil kasvatada umbes miljardi euro võrra aastas võrreldes senise käitumismalliga, kirjutab Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juht Peep Siitam.

- Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juht Peep Siitam.
- Foto: Arengufond
Seni oleme energiamajanduses käitunud kasulikele suundumustele lausa vastupidiselt, eelkõige transpordisektoris ja kohalike kütuste tootmises.
Uutmoodi lähenedes tuleb transpordi- ja kütusemajanduses raha riigist väljatassimine asendada säästlikuma tarbimiskäitumise ja kütuste tootmisega Eestis. Elamumajanduse puhul on vaja mõista, et suurim kasusaaja energiasäästutegevuste toetamisest on maksumaksja ning suurim kasu väljendub tervisekulutuste vähenemises ja töövõime paranemises. Soojusmajanduse ümberkorraldumine on turumahu vähenemise tõttu objektiivne paratamatus. Elektrimajanduses tuleb silmas pidada, et lisaks varustuskindluse tagamisele on tegu ka majandust mõjutava ning looduskeskkonda oluliselt kasutava tegevusega.
Eesti haldusjuhtimise nõrkuse tõttu kukuvad head algatused pahatihti maha, sest ettevõtjad ei suuda kogu väärtusahelat ise kokku panna ning riigi puhul pole konkreetset osapoolt, kes asjaga tegeleks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Energiamajanduse Eesti majandust toetav tulevik on võimalik vaid avaliku ja erasektori tihedas koostöös. Seejuures on soovitud tulemuste saavutamise eelduseks toimiva ja olulisi osapooli siduva konsortsiumilepingu sõlmimine ning sellele vajalike mandaatide andmine.
Peep Siitam esineb ka 20. novembril peetaval V Energia aastakonverentsil.
Seotud lood
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Lisatud viimane intervjuu juunikuust