Oxfordi ülikooli juhtiv psühholoog professor Kevin Dutton on reastanud ametid psühhopaatia esinemise seisukohalt

- Sarmikas eneseväljendus ja pingetaluvus ühelt poolt, manipuleerimine ja tundetust teiselt iseloomustavad psühhopaati.
- Foto: PantherMedia/Scanpix
Ta on välja selgitanud, millistes ametites saab tööd kõige rohkem ja millistes keskmisest vähem tõsiste isiksusehäirete all kannatavaid inimesi.
Uuringust tegi kokkuvõtte Kauppalehti, sellest on kirjutanud ka Forbes.
Kümme kõige süngemat ametit on:
Artikkel jätkub pärast reklaami
1. Tegevjuht
2. Jurist
3. Televisiooni- või raadiotöötaja
4. Müügimees
5. Kirurg
6. Toimetaja
7. Politseinik
8. Kirikuõpetaja
Artikkel jätkub pärast reklaami
9. Kokk
10. Ametnik
Ja ametid, kus psühhopaate kohtab kõige harvem:
1. Hooldaja
2. Meditsiiniõde
3. Terapeut
4. Käsitööline
5. Kosmeetik, stilist
Artikkel jätkub pärast reklaami
6. Heategevustöötaja
7. Õpetaja
8. Kunstnik
9. Arst
10. Raamatupidaja
Uurija juhib tähelepanu sellele, et inimestel on komme pidada psühhopaate näiteks tapjateks, aga suurem osa neist ei ole kriminaalid. Nii näiteks kannatab vangidest „ainult“ 15–25 protsenti tõsiste isiksusehäirete all.
Psühhopaatiaga seonduvad isiksuseomadused on ka näiteks enesekindlus, tundetus, manipulatiivsus, kartmatus, pealiskaudne sarmikus, rahulikkus pingeolukorras ja enesekesksus.
Veel juhib teadlane tähelepanu sellele, et sugugi kõik tegevjuhid või juristid pole psühhopaadid – mitte sinnapoolegi! Pole ka nii, et psühhopaatilistest kalduvustest oleks mingis ametis kasu.
Uuringus tõdeti, et psühhopaadid saavutavad oma tööelus edu keskmisest kehvemalt. Nende isiklikud suhted on halvemad, nad teenivad vähem ja ei saavuta karjääris enamasti kõige kõrgemaid tippe.
Seotud lood
„Klienditeeninduses on nagu abielus – kui asjadest ei räägi, tekivad probleemid,” ütleb Lindströmi klienditoe juht. Just kommunikatsiooni peab ta pikaajalise kliendisuhte aluseks, jagades kogemust ja õppetunde, mis on kujundanud ettevõtte tänast teenindusmudelit.