“Kandke raha Eestisse – pangad ei pane tähele”: kuidas Venemaa äri müüb sanktsioonide vältimist

Iirimaa, mis võtab juulist üle Euroopa Liidu eesistumise, on sattunud tõsiste süüdistuste alla, et saareriigis toodetud alumiiniumoksiid jõuab otse Vene sõjatehastesse.

Sanktsioonidest pihta saanud Sillamäe keemia- ja ammoniaagiterminalide pidaja maksis Šveitsi emafirmale EuroChem Group AG liiga kõrget intressi, leidis maksu- ja tolliamet.

Endise Versobanki juhtkonda kuulunud Artur Yermolayev mõisteti süüdi kuritegeliku ühenduse loomises, aastate jooksul pettis ühendus Eesti inimestelt hinnanguliselt 5,4 miljonit eurot.

Euroopa Liit kiitis heaks Ukrainale intressivabalt 90 miljardi euro laenamise ning Ungari vastuseisu lõppemisega ka uue sanktsioonipaketi Venemaale.

Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.