Tööstusjuhid toetavad välismaalaste seaduse muudatusi: me ei vaja masstööjõudu, vaid spetsialiste.
Töörändest rääkides ei tohi avalikkust hirmutada massiimmigratsiooniga, sest tööstus ei vaja masstööjõudu, vaid õppinud spetsialiste, ütlevad keemiatööstuse Chemi-Pharmi juhatuse esinaine Ruth Oltjer ja Pauligi Saue tehase juht Margus Üürike.
Eesti elamislube jagatakse vajaduspõhiselt, salaja pole siin praktiliselt võimalik elada ning pikemaks ajaks Eestisse jääda saamiseks tuleb olla kõigiti tubli inimene. Tegelik rändeküsimus seisneb muus, kirjutavad tööjõufirma Hansavest juht Denis Tolkunov ja jurist Nele Paluoja.
Varahaldusfirma Infortar jätkab ambitsioonikat kasvu ja otsib aktiivselt uusi investeerimisvõimalusi, rääkis juhatuse esimees Ain Hanschmidt. Järgmine siht on tema sõnul Lääne-Euroopa.
Igal aastal jõuab Venemaale tuhandeid autosid skeemidega, millega hiilitakse mööda Lääne sanktsioonidest ja autotootjate lubadustest Venemaa turult lahkuda.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.