Kui maikuus Tallinnas toimunud idufirmade kogunemiselt Latitude59 oli võimatu läbi jalutada nii, et ei kuule kedagi rääkimas kaitsetehnoloogiast, siis novembris Helsingis toimunud Slushilt küll ‒ põhiprogrammis oli esindatud vaid kahese kasutusega tehnoloogiate teema, sedagi tagasihoidlikult.

- Bessemer Venture Partnersi partner Alex Ferrara
Aga rahu ‒ see ei tähenda, et kaitsetehnoloogiate buum, millelt Eestis palju oodatakse nii riigikaitse kui ka äri vaates, oleks vaibumas!
Globaalses
start-up- ja tehnoloogiapildis, mis on Slushi mastaap, ei ole
defence tech sama suure osakaaluga kui regionaalses, mis on Latitude59 mastaap. Ka Helsingis olid kaitsetehnoloogia investoreid ja idufirmasid ikkagi kohal. Näiteks Bessemer Venture Partnersi partner Alex Ferrara, vahendab
Finantsuudised.
Ferrara on see mees, kelle eestvedamisel investeeris Bessemer 10 aastat tagasi müügiprotsesside juhtimise idufirmasse
Pipedrive, millest 2020. aastal sai Eesti kolmas ükssarvik. 2000ndate alguses oli ta osaline ka Bessemeri investeeringus Eesti iduedu alusepanijasse Skype’i. Pärast seda, kui enamusosaluse Pipedrive’is ostis Vista Equity Partners, Bessemer küll säilitas väikese osaluse Pipedrive’is, kuid muus osas Eesti iduskeenel tegev pole olnud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Nüüd on Bessemeril tugev soov Eestisse naasta ‒ kaitsetehnoloogiate valdkonda.
“Venemaaga piirnevate riikide jaoks on uuenduslikud kaitsetehnoloogiad prioriteet. Seepärast on Eesti idufirmadel lihtsam uusi tehnoloogiaid testida kui Lääne-Euroopas, kus riigiasutused sama hõlpsasti näiteks õhuruumis katsetamiseks lubasid ei anna. Samuti on Eesti asutajatel tihedad sidemed Ukrainaga. Loodetavasti annab see Eesti asutajatele konkurentsieelise,” selgitas Ferrara Bessemeris tärganud huvi siinse piirkonna vastu.
Ühe konkreetse huvimagnetina nimetab ta
Frankenburg Technologiesi, mis arendab raketikaitsevõimekust, mis oleks kordades odavam kui Patrioti või IRIS-T rakettide pakutav ‒ mõnikümmend tuhat eurot maksvad raketid võrrelduna poole miljoni kuni miljoni euro suurusjärgus maksvate rakettidega.
Paljusid neist ettevõtetest ei pidanud me kümme aastat tagasi tingimata kaitsetehnoloogiaks. Kuid oleme aru saanud, et sõjaväes on nende võimekuste järele suur nõudlus.
Kaitsetööstus ei ole Bessemerile tundmatu sfäär: juba 2010. aastatel investeerisid nad mitmesse USA kaitsetehnoloogia ettevõttesse, näiteks Rocket Labi. “Paljusid neist ettevõtetest ei pidanud me kümme aastat tagasi tingimata kaitsetehnoloogiaks, vaid pigem kosmosetehnoloogiaks või süvatehnoloogiaks. Kuid aastate jooksul oleme aru saanud, et sõjaväes on nende võimekuste järele suur nõudlus," rääkis Ferrara.
Pikemalt saab lugeda
Finantsuudistest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
“Naised tipus” sarja uus lugu
Tartus sündinud ja Sauel sirgunud Kaari Kink sai varakult aru, et ei taha olla pelgalt mutrike suures süsteemis. 29aastane naine on vedanud Euroopa TOP 20 sekka valitud idufirma turundust, juhtinud investeeringuid Superangelis ning nüüd töötab ta NATO innovatsioonikiirendis.
Suurettevõtja investeeris ärisse miljon eurot
Suvel asutatud kaitsetööstuse ettevõte Wehold hoiab veel varju, kuid suurtele plaanidele viitab Frankenburgiga osaliselt kattuv osanike ring ning suurettevõtja miljoni eurone investeering.
Riigikaitsekomisjoni värskes raportis seisab, et kaitsetööstus pole kaitsevõime arendamisega piisavalt seotud. Tööstuse rolli riigikaitses on tugevalt alahinnatud, nõustub kaitsetööstusfirma Vegvisir asutaja ja juht Ingvar Pärnamäe.
Majandusministeerium pakub Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest kaitsetööstuse ettevõtetele 250 000 kuni 3 miljoni euro suurust toetust.
Yara Eesti juhataja Marek Linnutaja ja väetamisekspert Eva Tuusis räägivad sisuturundussaates Eesti põllumajanduse hetkeseisust, mida viimaste aastate ilmastik ja globaalne olukord on tugevalt mõjutanud.