Viimast korda toimunud tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas” panid ettevõtjad ja analüütikud paika Eesti majanduse tee järgmiseks 15 aastaks.

- Eesti äriliidrid jagasid tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas” oma tegevusplaani aastaks 2040.
- Foto: Raul Mee
Eelmisel nädalal toimus sarja kolmas ja ühtlasi viimane tasakaalus majanduse foorum “Elevant toas”, kus ettevõtjad, andmespetsialistid ja eksperdid nii Eestist kui ka võõrsilt arutasid, milliseks kujuneb majandus meil ja üle maailma järgmise 15 aasta jooksul.

- Tasakaalus majanduse foorum “Elevant toas”
- Foto: Raul Mee

- Tasakaalus majanduse foorum “Elevant toas”
- Foto: Raul Mee

- Tasakaalus majanduse foorum “Elevant toas”
- Foto: Raul Mee

- Tasakaalus majanduse foorum “Elevant toas”
- Foto: Raul Mee
Konverentsi fookuses olid Rohetiigri viie sektori – energia, transpordi, ehituse, maakasutuse ning tööstuse ja ringmajanduse – teekaardid ning neid ühendav peateekaart, mis vaatab 2040. aastani.
Eesti äriliidrid jagasid oma tegevusplaani aastaks 2040. Valitsuse plaani avas energeetika ja keskkonnaminister Andres Sutt. Samuti arutati, kuhu paigutub Eesti ajal, mil lõunariikide mõjuvõim kasvab ja põhjariikide mõju väheneb.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuigi Eestil ei tohiks olla vahet põhja- ja lõunanaabritega, maksab kinnisvara siin kaks korda rohkem ja kaalukad otsused tehakse poliitilistes tõmbetuultes pidevalt ümber, leiavad ettevõtjad ja teadlased.
Energeetikas takerduvad planeeringud ja puudub selge siht ning transpordis ei ole me kümne aastaga suutnud luua ühtset piletisüsteemi, nagu on tavaks välismaal, ütlevad Rohetiigri eestvedajad.
Kui Eesti tahab jõuda 2040. aastaks tugeva ja stabiilse majanduseni, siis selleks tuleb panustada nelja valdkonda, ütles Rohetiigri tasakaalus majanduse kontseptsiooni autor ja Bolti riistvaraosakonna juht Ardo Reinsalu.
Viru Keskuse turundusjuhi Kärt Vilti sõnul tegi kaubanduskeskus musta reede tuules antikampaaniat.
„Klienditeeninduses on nagu abielus – kui asjadest ei räägi, tekivad probleemid,” ütleb Lindströmi klienditoe juht. Just kommunikatsiooni peab ta pikaajalise kliendisuhte aluseks, jagades kogemust ja õppetunde, mis on kujundanud ettevõtte tänast teenindusmudelit.