Nädala esimese Äripäeva raadiohommiku fookus on silmapaistvatel ettevõtetel ja nende tulevikuplaanidel ning rahapoliitikat suunaval keskpangal.

- Esmaspäeval pärast kella kaheksat tuleb Äripäeva raadio stuudiosse Eesti Panga president Madis Müller.
- Foto: Andras Kralla
Hommikuste esimeste intervjuudena alates poole kaheksast kuuleme nädalavahetusel salvestatud jutuajamisi “Aasta ettevõte 2025” võitjatega. Äripäeva raadio toimetaja Joonas-Hendrik Mägi vahendab laupäeva õhtul toimuvat silmapaistvate ettevõtete gaalaüritust kohapealt.
Pärat kella kaheksat on stuudios Eesti Panga president
Madis Müller, kellega võtame jutuks Euroopa Keskpanga rahapoliitika, Eesti eelarvedistsipliini ning küsime ka meeleolude kohta Euroopa Keskpanga nõukogus.
Peale kella poolt üheksat tuleb stuudiosse Äripäeva börsitoimetuse juht
Jaan Martin Raik, kes annab ülevaate algava börsinädala olulisematest küsimustest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kell üheksa on stuudios
Ain Hanschmidt, kellelt võtame esimesed kiired kommentaarid selleks hetkeks avalikuks saanud Infortari majandustulemuste kohta.
Hommikuprogrammi teevad Mai Kroonmäe ja Lauri Leet.
Saatepäev jätkub kolme saatega:
10.00–13.00 “Sisuturundussaade”. Tõnu Einasto vestles VeeRa partneri ja finantsjuhi Helika Partsi ning Saku valla finantsjuhi Randar Lohuga finantsjuhtimise digitaliseerimise olulisusest. Saatekülalised, kellel on pikaajaline avaliku ja erasektori kogemus, selgitasid, kuidas finantsjuhi roll on arenenud pelgalt “exceldajast” strateegiliseks partneriks.
11.00–12.00 “Kuum tool”. Külas on kaitseminister ja Reformierakonna aseesimees Hanno Pevkur. Teeme temaga juttu välisinvesteeringutest kaitsetööstusesse ja Eesti kaitsetööstuse võimalustest, järsult suurenenud kaitseministeeriumi eelarvest ning sellega kaasnevatest riskidest ja võimalustest, Reformierakonna kehvadest valimistulemustest ja väljavaadetest riigikogu valimistel.
Saatejuht on Aivar Hundimägi.
12.00–13.00 “Tööandjate tund”*. Miks Eesti majandus välistöötajateta hakkama ei saa, kuidas välistöötaja aitab Eestis palku tõsta ja mis valearusaamad liiguvad välismaalt värbamise ja paindliku töötamise kohta, sellest räägivad saates majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, Magnetic MRO juht Risto Mäeots ning hotellide Palace ja Radisson juht, tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Saatejuht on Rivo Sarapik.
Hetkel kuum
Euroopa Liit on maailma võimsaim majanduskeskkond, loovus tuleb Euroopast
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saade oli esimest korda eetris
2025. aasta aprillis.
13.00–14.00 “Teeninduse teejuht”. Saates keskendume kliendikesksusele. Räägime, miks kliendikogemus on tänaseks juhtkonna tasandi strateegiline teema ja kuidas mõõta investeeringute tasuvust. Stuudios on Euronicsi kliendikogemuse juht Marge Vellesalu ja Tele2 erakliendiüksuse juht Rasmus Nurk, kes jagavad praktilisi kogemusi nii juhtimisest kui ka töötajate ja klientide tagasiside analüüsist.
Saadet juhib kaubandus.ee juht Maarit Kallas.
15.00–16.00 “Lavajutud”. Saates kuulete konverentsilt “Äriplaan 2026” vestlusringi sellest, kuhu areneb kaitsetööstus lähiaastatel ja missugune mõju on sellel Eesti majandusele. Jutuajamises osalevad kaitsetööstusettevõtete juhid Arno Vaik ja Jaanus Tamm ning kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk. Vestlust modereerib Äripäeva raadio toimetaja Lauri Leet.
Saadet toimetas Joonas-Hendrik Mägi.
Kuula Äripäeva raadiot Tallinnas ja Harjumaal 92,4 MHz, Tartus 97,7 MHz, Pärnus 91,9 MHz, Haapsalus 96,0 MHz, Saaremaal 101,7 MHz, Ida-Virumaal 94,6 MHz, Raplamaal 101,8 MHz ja Järvamaal 104,3 MHz.
Kuulamislingi ja nädala saatekava leiab
siit.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti Panga nõukogu valis senise presidendi Madis Mülleri mantlipärijaks praeguse asepresidendi Ülo Kaasiku, kes uue juhina hästi juhitud organisatsiooni lõhkuma ei hakka ning jätkab oma eelkäija kursil.
Euroopa julgeolekukeskkond on muutunud viisil, mida paljud ettevõtted ei ole veel oma riskiplaanidesse kandnud. Sõda ei tähenda enam üksnes Teise maailmasõja-aegseid totaalseid purustusi. Tänapäevased rünnakud on vaiksed, sihitud ja sageli raskesti tuvastatavad ning võivad aset leida juba aastaid enne relvakonflikti. Rünnakud võivad mõjutada nii ettevõtete igapäevast toimimist kui ka kindlustuslahenduste kättesaadavust.