Kui neli aastat tagasi olid Lääne-Virumaa erakondadest edukaimad Keskerakond, EKRE ja Isamaa, kogudes vastavalt 15,5%, 15,2% ja 13,9% valijate häältest, siis tänavu oli oodatult esimene Isamaa 25,7%ga. EKRE sai toetuseks 13,4% ja Keskerakond vaid 7,2%.
Kui neli aastat tagasi sai kokku lüüa Rakveres kandideerinud erakondade ja ühe suure valimisliidu soovitud kohtade arv 21-liikmelises volikogus, tuli tulemuseks 31. Tänavu oldi märksa tagasihoidlikumad.
Ühiskonnauuringute instituut koostöös Norstatiga on välja töötanud kohalike valimiste tulemusi ennustava mudeli, mis pakub võimalikku häälte ja kohtade jaotust kõigis omavalitsustes. Vähemalt Rakvere linna puhul paneb aga see mudel küll väga puusse, kirjutab ajakirjanik Andres Pulver.
Mis on ühist riigikogu liikmetel Anti Poolametsal, Peeter Ernitsal ja Urmas Kruusel ning Tartu vallavanemal Jarno Lauril? Õige vastus on, et kõige nende ja veel päris mitme inimese suhtes esitati kaebus, et nad ei ela omavalitsuses, kus nad kandideerivad.
Lääne-Virumaal on oma nimekirjaga kõigis kaheksas omavalitsuses esindatud Isamaa ja EKRE, Keskerakond on nimekirja välja pannud seitsmes omavalitsuses. Nagu ikka, on väga palju valimisliitude nimekirju.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.