Isamaa parandas Lääne-Virumaal võimupositsioone

Kui neli aastat tagasi sai kokku lüüa Rakveres kandideerinud erakondade ja ühe suure valimisliidu soovitud kohtade arv 21-liikmelises volikogus, tuli tulemuseks 31. Tänavu oldi märksa tagasihoidlikumad.

Ühiskonnauuringute instituut koostöös Norstatiga on välja töötanud kohalike valimiste tulemusi ennustava mudeli, mis pakub võimalikku häälte ja kohtade jaotust kõigis omavalitsustes. Vähemalt Rakvere linna puhul paneb aga see mudel küll väga puusse, kirjutab ajakirjanik Andres Pulver.

Mis on ühist riigikogu liikmetel Anti Poolametsal, Peeter Ernitsal ja Urmas Kruusel ning Tartu vallavanemal Jarno Lauril? Õige vastus on, et kõige nende ja veel päris mitme inimese suhtes esitati kaebus, et nad ei ela omavalitsuses, kus nad kandideerivad.

Lääne-Virumaal on oma nimekirjaga kõigis kaheksas omavalitsuses esindatud Isamaa ja EKRE, Keskerakond on nimekirja välja pannud seitsmes omavalitsuses. Nagu ikka, on väga palju valimisliitude nimekirju.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.