Droonide põhjustatud häired lennujaamades on reaalne ja tõenäoliselt kasvav probleem, rääkis Lennuliiklusteeninduse lennujuhtimise osakonna juhataja Mihkel Haug. “Meil ei ole head rohtu kõige negatiivsema ärahoidmiseks,” sõnas ta.
Eesti kaitsetööstus on kirju nagu laigud vormil: uuendada püütakse nii punkreid kui ka droone ja nii mõnigi on saanud oma toote lahingus testitud ja on valmis massiliselt tootma hakkama, kui sõda peaks jõudma kodumaale. Teised aga panevad end veel alles valmis, et kaitseväes huvi tekitada.
Möödunud nädalavahetusel sisenes Eesti õhuruumi lühikese vahega mitu drooni. Üks kukkus Venemaa poolel Peipsi järve, teine Võrtsjärve aladele. Kust ja kuidas need droonid tulid, võib selguda alles kuude pärast, rääkis kaitsepolitseiameti büroojuht Harrys Puusepp Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Eile kella kolme ajal helistas kohalik töömees hädaabinumbrile ja andis teada Tartumaal Elva vallast leitud drooni jäänustest, mille ümber oli ka kraater plahvatusest.
Lindströmi võtmekliendijuht Kätlin Lehemets aitab ettevõtetel tööriiete ja teiste tekstiiliteenustega seotud vajadusi tervikuna lahendada. Ligi kümne aasta jooksul on ta näinud väga erinevaid tööriidelahendusi ning teab hästi, mida nende valikul kiputakse alahindama ja mille kohta töötajad kõige sagedamini küsimusi esitavad.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.