Raadiohitid: läbipõlenud noor investor ja Hanschmidti pikaaegne edu

Noored investorid jagasid oma kogemust investeerimisel ja seda, mis eesmärkidega noorem põlvkond üldse raha paigutama hakkab.

Investor, ettevõtja ja Vestase juhtiv digitootedisainer Kätriin Helena Huttunen ning TalTechi tudengifondi investeeringuid juhtinud Mihkel Külm on noored investorid Z-generatsioonist, kes jagasid investeerimisfestivalil oma mõtteid noorte investorite investeerimisharjumuste kohta ja miks on noortel oluliselt raskem iseseisva eluga alustada. Saates “Investor Toomase tund” kuuleb salvestust äsja toimunud investeerimisfestivalilt.

Festivalil rääkisid investorid, et noored investorid soovivad tihti saada kiirelt rikkaks ja selle tõttu vaadatakse ka krüpto ja kauplemise poole. Põhjus seal taga on noorte sõnul see, et tänapäeval on noorel oluliselt raskem alustada iseseisvat elu.

Suurettevõtja ja börsifirma Infortar juhatuse esimehe Ain Hanschmidti sõnul on suur ja pikaaegne laienemine olnud nn liitintressi efekt. „See on nagu kaheksas maailmaime – teed aastaid tööd ja siis järsku hakkavad tulemused tulema,“ räägib Hanschmidt.

Infortaril on 110 ettevõtet ja 6000 töötajat. Ühtlasi tegutseb Infortar täna seitsmel välisturul, muu hulgas omatakse litsentse Saksamaal. „Meil oli Soomes 2020. aastaks juba 50% gaasimüügituru osa. See ei juhtunud üleöö – töö algas juba 2016. aastal,“ meenutab Hanschmidt. Esmalt Läti, siis Leedu, edasi Soome ja lõpuks Poola, kusjuures iga turg nõudis oma aja, oma strateegia ja kannatlikkuse. Poolas kulus näiteks poolteist aastat ainuüksi litsentsi saamiseks.

Ain Hanschmidtiga vestles Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.

Korteriühistutega seotud kohtupraktika tekitab segadust ja on vastuoluline, mistõttu võib suur osa Eesti kortermajadest lähitulevikus haamri alla sattuda.

Kvatro Kinnisvarahalduse juhi Andry Krass i sõnul tuleb olukorra parandamiseks korteriühistu rolli tugevdada. "Fakt on see, et tegelikult on meil kolmandik kortermajadest igal juhul hukule määratud, ükskõik, millist teed me ka ei vali. Me oleme tegelikult paraja probleemi ees," rääkis ta.

Vandeadvokaat Klen Laus näeb probleemi kohtupraktikas. "Praegune kohtupraktika on vastuoluline, mis tekitab ebakindlust. Ebakindla ja vastuolulise kohtupraktikaga kärbitakse lihtsalt korteriühistute tiibu," tõdes Laus.

Saates "Triniti eetris" tuli juttu veel ka sellest, mille järgi mõista, kas korteriühistu on usaldusväärne ja kuidas oskuslikult ühistusiseseid kulusid jagada.

Intervjueeris Joonas-Hendrik Mägi.

“Me ei ole käinud kontodel selle pärast, et tunne on selline. Vaid selleks, et rahapesu uurida,” sõnas rahapesu andmebüroo (RAB) juht Matis Mäeker Äripäeva raadios.

Mäeker selgitas, et RABil on juba veerand sajandit seaduslik õigus küsida pangakonto infot – seda ettekirjutuse kaudu. Turmtuld saanud täitmisregister oli tema sõnul uuem ja kiirem tehniline kanal andmete saamiseks, võrreldes senise ettekirjutuse vormiga. “Meie hinnangul on see olnud õiguspärane. Ehk et meil on olnud õigus pangakonto informatsiooni küsida,” ütles Mäeker.

Lisaks tuli juttu presidendi poolt välja kuulutamata jäetud superandmebaaside seadusest ning sellest, miks rahapesu andmebüroo ei saa isikule teada anda, et tema kohta käib uurimine.

Küsis Laura Saks.

Kaitseuuringute keskuse teadur Marek Kohv rääkis, et meedias näeb sageli spekulatsioone, et Venemaa ründakb meid peatselt. Samas külvavad need lood pigem hirmu ega põhine ilmtingimata faktidel, rääkis ta Äripäeva raadiohommikus.

„Täna ma ei näe, et Venemaal oleks valmidust NATOga sõtta minna. Tal lihtsalt ei ole selleks sõjalist võimekust,“ rääkis Kohv.

Lisaks tuli intervjuus juttu USA rollist meie kaitses, Eesti drooniarendusest ning ka sellest, kuidas Venemaa sõjatehnoloogia tootmine on ajale jalgu jäänud.

Küsis Meelis Mandel.